Die Brücke
Die Brücke (eesti keeles 'sild') oli saksa ekspressionistide rühmitus Saksamaal Dresdenis 20. sajandi alguses.
Die Brücke loodi 7. juunil 1905 ja see eksisteeris 1913. aastani. 1906. aastal sõnastas Ernst Ludwig Kirchner ühenduse programmi. Rühmituse eesmärgiks oli välja töötada ühtne stiil, leida järgijaid ja korraldada ühisnäitusi.
Rühmituse moodustasid Dresdenis neli noort Saksi Kuningliku Tehnikakõrgkooli arhitektuuritudengit: Ernst Ludwig Kirchner (kuulus gruppi aastatel 1905–1913), Fritz Bleyl (1905–1907), Erich Heckel (1905–1913) ja Karl Schmidt-Rottluff (1905–1913). Hiljem liitusid ühinguga Max Pechstein (1906–1912) ja Otto Mueller (1910–1913). Lühiajaliselt oli grupiga seotudja Emil Nolde (1906-1907/08). Lisaks neile olid mõned kunstnikud (peamiselt välismaalased) grupi liikmed pigem formaalselt, esinedes vahel nende näitustel. Nende seas oli üllatuslikult isegi soome maalija Akseli Gallen-Kallela (1865–1931), kes liitus 1907. aasta märtsis, kuid lahkus sealt kohe „ületamatute erimeelsuste“ tõttu. See on ka mõistetav, sest kuigi ekspressiivsed teemad olid talle hingelähedased, esindas ta siiski hoopi teistsugust maailmanägemist. Tema jõulist stilisatsiooni harrastav rahvusromantiline loomelaad oli ammu eemaldanud realismist, kuid samas brückelaste mässulisusest väga kaugel.[1]
Jagades ühist ateljeed Dresdeni eeslinnas, kujundati koos nii mööblit, eesriideid kui ümbritsevaid ruume; joonistati ja maaliti spontaanselt, vaid intuitsiooni arvestades ehk “nii nagu teised kirjutavad”. Seeläbi püüti saavutada elu ja loomingu ühtsust, mis vabaneks igasugusest välisest survest.[1]
Vaatamata šokeeritud näitusekülastajatele ja kriitikute meelepahale, esineti veel viiel näitusel. Esimene grupinäitus toimus 1905 Leipzigis, teine 1906 Braunschweigis ja alles kolmas 1906 Dresdenis. Lisaks sellele osaleti näitustel 1910 Berliinis 1911 Kölnis. 1912. aastal osales Die Brücke rühmituse Der Blaue Reiter teisel näitusel Münchenis Galerie Goltzis.[1] Näitus oli üleval ka Berliinis. Veel eksponeeris ühendus oma teoseid Hamburgis ja osales näitusel "Sonderbund-Ausstellung" Kölnis.
Brücke maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum. Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt sinine-oranž), või meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti. Värvilaigud, mis kanti lõuendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni.
Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikad olid litograafia ja puulõige.
“Brücke” kestvus jäi aga paratamatult suhteliselt lühikeseks – see lagunes lõplikult 1913, mil kõik senised noored kunstnikud kujunesid väljapaistvateks meistriteks ja leidsid oma individuaalse tee. Vaatamata lühiajalisele eksisteerimisele sai Die Brücke saksa modernismi pioneeriks. Talle omane väljendusvormi primaarsus kujutatu ees, otsustav ekstreemsus, eeskujude ja eeskirjade totaalne eitamine ning demonstratiivne teisitielamine-teisitiloomine sai järgnevatele põlvkondadele eeskujuks.[1]
Kunstnikud[muuda | muuda lähteteksti]
- Fritz Bleyl
- Erich Heckel
- Ernst Ludwig Kirchner
- Karl Schmidt-Rottluff
- Emil Nolde
- Max Pechstein
- Otto Mueller
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Brücke muuseumi koduleht (inglise keeles)