Voice of Europe

Allikas: Vikipeedia

Voice of Europe (eesti keeles Euroopa Hääl) on rahvusvaheline parempoolne konservatiivne internetiportaal, mis oli aktiivne aastatel 2017–2020 ja on uuesti alates 2023. aastast. Väljaannet seostatakse Venemaa mõjutustegevusega Euroopas.

Portaal avaldab igapäevaselt artikleid erinevatel päevakajalistel sündmustel Euroopa riikides ja maailmas, aga ka sotsiaalsetel, poliitilistel, majanduslikel ja geopoliitilistel teemadel, olles kriitiline multikultuursusele, immigrantide sissevoolule ja kuritegevusele Euroopasse, Euroopa islamiseerumisele jne.

Tegevusest[muuda | muuda lähteteksti]

Suurenenud tsensuuri ja rahaliste raskuste tõttu peatas portaal oma tegevuse 22. juunil 2020 ning enne seda oli see Facebookis tsenseeritud ja kahel korral ajutiselt suletud.[1] Portaali tegevus taastati 12. juunil 2023.

2024. aasta märtsis Euroopa ajakirjanduses ilmunud ja Tšehhi salateenistuse andmetel põhinevate teadete kohaselt on portaal Venemaa propaganda, väärinfo ja mõjutustegevuse vahendiks. Näiteks avaldatakse artikleid, milles kritiseeritakse Ukraina toetamist Venemaa sissetungi vastu. Samuti tehti ja tehakse intervjuusid paljude parempoolsete ja paremäärmuslike poliitikutega. Luureteenistusega seotud allikate sõnul on mitmed 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste kandidaadid väidetavalt saanud varjatud rahalisi makseid eesmärgiga kajastada positiivselt Venemaa seisukohti.

Euroopa Hääle uudistes on väidetud, et välismaalased on vastutavad enam kui poolte raskete kuritegude eest Frankfurtis Saksamaal ja et Prantsuse president Macroni poolt pidev Venemaa hoiatamine ei ole Prantsuse valijatele meeltmööda. Le Monde on teatanud, et Sisejulgeoleku peadirektoraat DGSI uuris venemeelset kampaaniat 2024. aasta juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste mõjutamiseks.[2]

BIS-i 28. märtsil 2024 avaldatud raporti kohaselt, mille avaldas Tšehhi ajaleht Denník N, maksis Venemaa oma Prahas asuvalt parempoolse retoorikaga Euroopa Hääle veebisaidilt Euroopa poliitikutele (peamiselt Hollandist, Belgiast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Ungarist ja Poolast) sadu tuhandeid eurosid, et mõjutada Euroopa Parlamendi valimisi Ukraina ja Euroopa vastaste seisukohtade suunas ja peatada relvatarned Ukrainasse.[3]

Väidetavalt kuuluvad kampaaniaga seotud poliitikute hulka Hollandi FvD partei juht Thierry Baudet, keda Euroopa Hääl intervjueeris, ja Belgia flaami natsionalistliku poliitilise partei Vlaams Belangi liige Filip Dewinter. Baudet ise eitas täielikult selliste annetuste saamist.

Ajalehes Denník N avaldatud Tšehhi kõrge ametniku ütluse kohaselt oli Euroopa Hääle peamine eesmärk levitada arusaama, et rahu on võimalik ainult siis, kui Ukraina loobub õigusest kaitsta oma suveräänsust ja terviklikkust. BIS-i andmetel juhtis Euroopa Häält Viktor Medvedtšuk, endine Ukraina oligarh, kes on aastaid olnud Venemaa presidendi Putini lähedane sõber. Tšehhid kandsid Medvedtšuki sanktsioneeritavate nimekirja, nagu ka tema lähedase kaaslase Artem Marchevsky väidetava Vene-meelse mõjutusoperatsiooni tõttu eesmärgiga sekkuda Euroopa Liidu juunikuu valimistesse.[3]

Euroopa Hääl on kantud sanktsioonide nimekirja, mis tähendab, et kõik finantsvarad on külmutatud. Euroopa Hääl võib edasi tegutseda, kuid sellega seotud inimestele ei saa enam raha üle kanda.

Veebisait[muuda | muuda lähteteksti]

Veebisaidi juured on Hollandis, teatas Hollandi päevaleht NRC. Omaaegne saidiga seotud ettevõtja kaasas 2016. aastal paremäärmusliku liidri Thierry Baudet "Ukraina referendumi elluviimiseks", kirjutas Hollandi ajaleht, viidates mittesiduvale hääletusele, kus Hollandi valijad olid vastu Ukrainaga sõlmitavale poliitilisele assotsiatsioonilepingule.[4]

2023. aastal käivitati Euroopa Hääle tegevus taas ja sellest ajast oli selle aadress Prahas Wenceslasi väljaku ääres. 2024. aasta märtsis võttis Poola ärimees Jacek Jakubczyk üle kõik ettevõtte aktsiad.

Kaasatud poliitikud[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Hääle YouTube'i leht kutsub oma seisukohtade järgselt EL-i seadusandjaid tegutsema, kellest paljud kuuluvad paremäärmuslikesse euroskeptilistesse parteidesse. Need poliitikud on rohelise kokkuleppe vastu, ennustavad Euroopa Liidu peatset kokkuvarisemist ja ründavad sõnavõttudes Ukrainat.[4]

  • Thierry Baudet, Hollandi FvD. Baudet‘d intervjueeris Euroopa Hääl ja ta ise eitas süstemaatiliselt annetuste saamist, eriti Hollandi Euroopa Liidust lahkumise parlamendiarutelu korraldamise eest.
  • Filip Brusselmans, Vlaams Belang[5]
  • Petr Bystron, Saksamaa AfD, kandidaat 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. 2024. aasta aprillis algatas Müncheni prokuratuur eeluurimise valitud ametnikele võimaliku altkäemaksu andmise kohta. Die Zeiti andmetel kahtlustas riigiprokuratuur, et Bystroni ja Venemaa propagandatöötajate kohtumisel Prahas anti üle 20 000 eurot.[6]
  • Filip Dewinter, Vlaams Belang[5]
  • Matteo Gazzini, Forza Italia, endine Lega Nord. Ta andis saatele "Euroopa Hääl" intervjuu, milles ütles, et Euroopa eesmärk ei tohiks olla Venemaa alistamine. Ta eitas talle raha pakkumist.[4]
  • Maximilian Krah, Saksamaa AfD, 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste AfD peakandidaat, külastanud 2021. aastal Medvedtšukki. Ei ole Euroopa Liidu poolt(ehkki kandideerib) ja nimetab seda "USA vasalliks".[7]

Uurimised ja valitsuse reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi välisministeerium karistas nii oligarh Viktor Medvedtšukki kui ka Euroopa Häälega seotud Artem Pavlovich Marchevskyit, kes arvati olevat operatsiooniga seotud.[4]

Poola julgeolekuteenistused teatasid, et nad korraldasid piiriülese uurimise raames läbiotsimisi Varssavis ja Lääne-Poolas Tychys. Kohalik meedia tsiteeris julgeolekuteenistuste avaldust, mille kohaselt on võimud konfiskeerinud 48 500 eurot ja 36 000 dollarit.[4]

Poliitilised reaktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

"Kreml kasutab meedias esinedes veidraid väljaandeid ja kasutab raha varjatud mõju saamiseks," ütles Tšehhi Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová.[4]

Euroopa Komisjon kavatseb laiendada Tšehhi sanktsioone väidetava venemeelse propagandavõrgustiku Voice of Europe vastu, mida jõustatakse kogu Euroopa Liidus. Euroopa Hääl on loetletud ühena neljast üksusest, mis lisatakse sanktsioonide nimekirja osana 14. Venemaa-vastaste sanktsioonide paketist, selgub 3. mai dokumendist. Ülejäänud kolm on Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti ning Venemaa uudisteväljaanded Izvestija ja Rossijskaja Gazeta.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]