Pievėnai

Allikas: Vikipeedia
Pievėnai

leedu Pievėnai

Pindala 11,1346[1] km²
Elanikke 199 (2021)[2]

Koordinaadid 56° 10′ N, 22° 23′ E
Pievėnai (Leedu)
Pievėnai
Pievėnai kirik

Pievėnai (žemaidi Pėivienā) on küla Leedus Mažeikiai rajoonis Tirkšliai vallas. Küla asub Pievysi jõe ääres.

Pievėnais on kirik, kus on traditsiooniks korraldada lihavõttepühade öösel jumalateenistus-teatrietendus. Külas on ka kalmistu ja raamatukogu.

Asula nimi tuleneb Pievysi jõest, mis on omakorda nime saanud niitudelt, mille vahel see voolab. Rahvasuu räägib, et vanasti olnud seal üks suur mõisapõld, mille keskel kasvas vana pärn. Pärna juurde püstitas mõisnik kabeli, hiljem rajati sinna põllule kabeli lähedusse ka elumaju. Sellest, et kõik oli üks põld (vien pievas), sai ka tekkinud asula nime.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla kohta on teateid aastast 1426.[3] Aastal 1569 kuulus küla Tirkšliai mõisale.[4] Aastal 1788 rajati kirik, mille juurde eraldati talunikele krunte. Kiriku juures hakkas tegutsema ka algkool.

Teise maailmasõja järel tegutsesid külas Leedu metsavennad. Neil aastatel avati ka küla raamatukogu ja kultuurimaja. Nõukogude perioodil oli küla Juozas Garelise nimelise kolhoosi keskasula. Aastal 1949 muudeti kool seitsmeklassiliseks, aastal 1968 aga kaheksaklassiliseks. Aastal 1964 valmis uus koolihoone. Aastal 1993 ostis Mažeikiai haridusselts ära küla kultuurimaja ja pärast hoone remonti jätkus õppetöö seal.[5] Aastal 2004 muudeti kool Tirkšliai keskkooli filiaaliks. Aastal 2007 kool suleti.

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsuskaitse all on Pievėnai kalmistu votiivkabel. Kabel rajati XX sajandi alguses. Seal on asunud kompositsioon Pietà ning püha Anna ja Joosepi kujud, ent aastaks 1971 olid need kadunud. Aastal 1973 asendati need Peetruse ja neitsi Maarja kujudega.[6]

Ka on kaitse all Pievėnai kiriku hoonetekompleks. Kompleks rajati aastal 1788. Algselt oli tegemist Tirkšliai kiriku abikirikuga, ent aastal 1921 sai sellest kihelkonnakirik.[7] Aastal 1788 valminud kirikuhoone restaureeriti aastal 1856. Tegemist on ühelöövilise kirikuga, mil on kolmnurkne apsiid. See asub aadressil Felikso Važinskio g. 40.[8] XIX sajandi alguses rajati selle juurde ka kahekorruseline kellatorn.[9] XIX sajandist pärineb ka kirikuaia piirdemüür koos selle lääneküljel asuvate kolmeosaliste väravatega.[10]

Küla põhjaosas on kaitse all skulptor Bronius Pundziuse kodutalu. Skulptor sündis seal; hiljem elas ja töötas ta Kaunases. Talukompleksist on kaitse all elumaja, saun ja majandushoone, kaks majandushoonet kaitse all ei ole.[11] Elumaja on lihtne ühekorruseline pööninguga ehitis, millel on dekoratiivne kahe poolega uks.[12] Majandushoone on ühekorruseline puidust hoone. Lauda ja kuuri osa asub maakividest soklil.[13] Skulptori ajast pärineb ka ühekorruseline puidust saunahoone.[14]

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 186 (1859)
  • 282 (1902)
  • 379 (1923)
  • 420 (1959)
  • 302 (1970)
  • 279 (1979)
  • 250 (1986)
  • 154 (1989)
  • 234 (2001)
  • 206 (2011)
  • 199 (2021)

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]