Viktor Pihlak

Viktor Pihlak (15. detsember 1886 Sammuli mõis, Viljandimaa – 10. juuli 1967 Tallinn) oli eesti arhitekt, insener ja tööstur.

Elulugu

Viktor Pihlak oli telliskivitöösturi poeg.

Õppis 1901–1904 Tallinnas Jukkumi Erareaalkoolis, 1904–1907 Viiburi Reaalkoolis, lõpetas 1912 Riia PI I järgu ehitusinsenerina. 1912–1913 töötas Tartus arhitekt G. Hellati ehitusbüroos, oli 1913–1914 Liivimaa Hüpoteegiseltsi insener, 1914–1919 Tallinna linnainsener, 1918–1919 õpetas ETS-i tehnilistel erikursustel mehaanikat, staatikat ja grafostaatikat. 1919 oli vabatahtlikuna Vabadussõjas, 1919–1920 Kaubandus-Tööstusministeeriumi asjadevalitseja ja ministriabi, 1920–1940 ehitusettevõtja ja telliskivitööstur, seejärel insener.

Arreteeriti NKVD poolt, oli 1951–1956 Narva vanglas, 1959–1966 RPI Eesti Projekt insener.

Teadustöö

Uuris ehitusainete omadusi ja tehnoloogiat ning ehituse ökonoomikat ja korraldamist.

Isiklikku

Ta oli Üliõpilasselts Liivika asutajaliige.

Ta oli Artur Aleksander Pihlaku ja Eduard Pihlaku vend.

Teoseid

• Sideained. // ETS-i Tehn Ringvaade (1919) 1
• Puudamaks. // ETS-i Ringvaade (1919) 2.

Kirjandus

• EAT, 236
• Eesti majandustegelased, 158
• TT ja TTÜ BL 1918–1944, 47–48
• Ehitusinsenerid TPI-st, 12.

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.