Vikipeedia:Kas teadsid 2024

"Kas teadsid, et ..." arhiiv
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027

"Kas teadsid, et ..." on rubriik eestikeelse Vikipeedia avalehel.

Malli jaoks valitakse fakte leheküljelt Vikipeedia:Kas teadsid.

Siin arhiveeritakse 2024. aastal esilehele jõudnud faktid.

1. nädal[muuda lähteteksti]

1. jaanuaril 40 aastat tagasi iseseisvus Brunei (pildil lipp).
1. jaanuaril saab 75-aastaseks Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige ja endine peadirektor Sirje Helme.
2. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees Valter Klauson, kes oli 25 aastat NLKP Keskkomitee liikmekandidaat.
3. jaanuaril 50 aastat tagasi jagati Tallinna Keskrajoon Lenini rajooniks ja Oktoobri rajooniks.
4. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis EM-pronks ja 16-kordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses Voldemar Roolaan.
7. jaanuaril 140 aastat tagasi sündis sordiaretaja akadeemik Mihkel Pill.

2. nädal[muuda lähteteksti]

8. jaanuaril saab 75-aastaseks endine Eesti Mereakadeemia rektor Heiki Lindpere (pildil).
9. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis kolonelleitnant Harri Rent, kes maeti Alfons Rebase kõrvale.
10. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis matemaatik Karl Ariva, kes astus Tartu ülikooli kolm korda, iga kord ise teaduskonda.
13. jaanuaril 160 aastat tagasi asutas Johann Voldemar Jannsen ajalehe "Eesti Postimees".
13. jaanuaril 125 aastat tagasi sündis kirjanik, Eesti raamatu aasta peasekretär ja Autorikaitseühingu esimees Juhan Jaik.
14. jaanuaril 80 aastat tagasi sündis säästva arengu ideoloog ja keelemees Ruuben Post.

3. nädal[muuda lähteteksti]

16. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis kirjandusteadlane Richard Alekõrs ja 100 aastat tagasi tema abikaasa kunstiajaloolane Linda Alekõrs (mõlemad pildil).
16. jaanuaril 100 aastat tagasi sündis kunstnik Ilmar Malin, kes pärast Rootsis käimist hakkas sürrealistiks.
16. jaanuaril saab 40-aastaseks dirigent ja endine baleriin Maria Seletskaja.
18. jaanuaril 20 aastat tagasi avati Lasnamäe kergejõustikuhall, kus on püstitatud seitsmevõistluse maailmarekord.
18. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis Asutava Kogu ja Riigikogu 5 koosseisu liige, mitmekordne minister, Eesti Spordi Liidu, Eesti Spordi Keskliidu, Eesti Jalgpalli Liidu ja Tallinna Kalevi esimees Ado Anderkopp, kes kahel korral esindas Eesti olümpiakoondist suveolümpiamängudel.
19. jaanuaril 130 aastat tagasi sündis maalikunstnik Henrik Olvi, kes uuris rõngasriste.

4. nädal[muuda lähteteksti]

24. jaanuaril 40 aastat tagasi tuli müügile esimene Macintoshi arvuti.
24. jaanuaril 200 aastat tagasi sündis baltisaksa vaimulik Carl Maurach, kes kõrvaldati ametist, kuna korraldas jumalateenistusi õigeusus pettunuile.
24. jaanuaril saab 40-aastaseks loomaökoloog Tuul Sepp, kes lisaks Sirbile, Tartu ülikooli aumärgile ja noore teadlase preemiale on pälvinud ka Tartu lastekirjanduse auhinna.
25. jaanuaril 100 aastat tagasi algasid Prantsusmaal Chamonix's esimesed taliolümpiamängud 1924. aasta taliolümpiamängud (pildil poster).
27. jaanuaril 10 aastat tagasi toimus virtuaalne B-R5RB lahing, milles hukkus tuhandeid laevu ja materiaalset kahju tekkis kolmandik miljonit USA dollarit.
28. jaanuaril saab 90-aastaseks muru-uurija Marianna Saar, kes töötas välja lillemurude rajamise põhimõtted ja vaipmuru kasvatamise võtted Eesti oludes.

5. nädal[muuda lähteteksti]

29. jaanuaril 60 aastat tagasi algasid Austrias Innsbruckis 1964. aasta taliolümpiamängud, kus Ants Antson esimese Eesti sportlasena tuli taliolümpial olümpiavõitjaks.
29. jaanuaril 140 aastat tagasi sündis kolme üldlaulupeo juhataja Juhan Aavik.
30. jaanuaril saab 70-aastaseks Jaak Salumets, kes korvpallurina saavutas EM-pronksi ning treenerina tuli Nõukogude Liidu, Eesti ja Leedu meistriks.
31. jaanuaril 110 aastat tagasi sündis Johannes Virolainen, kes oli Soome niihästi pikima staažiga parlamendi liige kui pikima staažiga minister.
31. jaanuaril saab 60-aastaseks Hasso Krull, kes hakkas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooriat õpetama 3 aastat enne seda, kui ise samas koolis sama eriala lõpetas.
1. veebruaril 210 aastat tagasi alustati Tartu tähetornis (pildil) regulaarseid vaatlusi.

6. nädal[muuda lähteteksti]

5. veebruaril 100 aastat tagasi sündis Nõukogude Liidu kangelane Šakirjan Junussovitš Muhhamedjanov ehk Aleksandr Matrossov.
7. veebruaril 50 aastat tagasi iseseisvus Grenada.
8. veebruaril 120 aastat tagasi algas Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa kaotusega.
9. veebruaril 160 aastat tagasi sündis eesti esimene kutseline naishelilooja Miina Härma (pildil).
11. veebruaril 110 aastat tagasi avati Viljandimaal Kõo mõisas Eesti Aleksandri Alampõllutöökool, mis oli esimene põllumajanduskool Eestis.
11. veebruaril saab 25-aastaseks Eesti võrkpallikoondise mängija Silver Maar.

7. nädal[muuda lähteteksti]

13. veebruaril 400 aastat tagasi sündis Eestimaa kuberner Erik Oxenstierna (pildil).
13. veebruaril saab 80-aastaseks korvpallur ja treener Heino Lill.
13. veebruaril saab 40-aastaseks laskesuusataja Eveli Saue, kes 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos kandis avatseremoonial Eesti lippu ja tuli samal aastal maailmameistriks laskeorienteerumises.
15. veebruaril 220 aastat tagasi kinnitas Aleksander I Liivimaa talurahvaseaduse.
15. veebruaril 100 aastat tagasi sündis keeleteadlane Henn Saari, kes tegi Eesti Raadiosse 329 saadet "Keeleminuteid".
18. veebruaril saab 40-aastaseks Rebecca Kontus, kes 2005. aastal esindas Eestit Eurovisioonil ansambli Suntribe koosseisus.

8. nädal[muuda lähteteksti]

19. veebruaril 60 aastat tagasi sündis Valter Külvet, kes katkestas Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ning olümpiamängudel.
21. veebruaril 220 aastat tagasi valmis Walesis esimene auruvedur (pildil).
21. veebruaril 120 aastat tagasi sündis kauaaegne NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin.
22. veebruaril saab 60-aastaseks diskor ja raadiosaatejuht Koit Raudsepp.
23. veebruaril 230 aastat tagasi sündis baltisaksa maalikunstnik, Tartu Ülikooli joonistuskooli juhataja August Matthias Hagen.
24. veebruaril saab 75-aastaseks rahvatantsujuht Ülo Luht, kes kuulus 8 üldlaulupeo, 3 noorte tantsupeo ja 2 naiste tantsupeo korraldustoimkonda.

9. nädal[muuda lähteteksti]

27. veebruaril 140 aastat tagasi sündis Jaan Kruus, enim autasustatud eestlane Esimeses maailmasõjas.
27. veebruaril 5 aastat tagasi puhkes veredopinguskandaal.
28. veebruaril 240 aastat tagasi registreeris John Wesley esimese metodisti kiriku.
29. veebruaril saab 80-aastaseks astrofüüsik akadeemik Ene Ergma (pildil), kes on olnud 11 aastat (vaheajaga) Riigikogu esimees.
2. märtsil 160 aastat tagasi asutati Tallinnas Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde Eestimaa Provintsiaalmuuseum.
2. märtsil saab 80-aastaseks maadleja ja spordijuht Tõnu Lume, kes on mänginud 9 filmis, sealhulgas nimiosa filmis "Lurich".

10. nädal[muuda lähteteksti]

4. märtsil 140 aastat tagasi sündis vene ulmekirjanduse rajaja Aleksandr Beljajev.
4. märtsil saab 60-aastaseks ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja Andres Adamson, kelle juhtimisel töötati välja riigieksamite süsteem.
6. märtsil 90 aastat tagasi sündis vene satiirik Mihhail Žvanetski, kes veel aasta enne surma esines Prima Vistal.
8. märtsil 110 aastat tagasi sündis füüsik, keemik ja kosmoloog Jakov Zeldovitš, kelle raamat "Minu universum" anti välja ainult eesti keeles.
9. märtsil 210 aastat tagasi sündis ukraina kirjanduse rajaja Tarass Ševtšenko (pildil autoportree).
9. märtsil 80 aastat tagasi sündis keemik Anti Viikna, kes rajas Tallinna Tehnikaülikoolis kergetööstustehnoloogia kateedri.

11. nädal[muuda lähteteksti]

14. märtsil 90 aastat tagasi asutati Eesti Võimlejate Liit.
14. märtsil 25 aastat tagasi tähistati esimest korda emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.
14. märtsil saab 75-aastaseks näitleja ja esimene taasiseseisvumisjärgne riigipea abikaasa Helle Meri.
16. märtsil saab 40-aastaseks laulja Nele-Liis Vaiksoo (pildil Pipi Pikksuka rollis).
17. märtsil 100 aastat tagasi sündis sopran Lehte Mark.
17. märtsil 70 aastat tagasi sündis kaitsepolitsei ja kaitsepolitseiameti juht, peaprokurör ja siseminister Jüri Pihl.

12. nädal[muuda lähteteksti]

18. märtsil 180 aastat tagasi sündis vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov, paljude vanema põlvkonna eesti heliloojate õpetaja.
19. märtsil saab 75-aastaseks mansi rahvusest vene laulja Valeri Leontjev, kes valiti 13 aastat järjest NSV Liidu või Venemaa aasta parimaks lauljaks.
20. märtsil saab 50-aastaseks luuletaja Elo Viiding.
22. märtsil 75 aastat tagasi sündis tehnikateadlane Toomas Parve, kelle ideedel põhinevad sünkroondetektoritega vektorvoltmeetrid ja elektrokeemilistel uuringutel kasutatavad protsentmeetrid.
22. märtsil saab 50-aastaseks luuletaja ja läti keelest tõlkija Contra (pildil).
24. märtsil saab 50-aastaseks folklorist Reet Hiiemäe, kelle uurimistöö keskmes on rahvaloomingu psühholoogiline aspekt: tüüpilised käitumismudelid ja nende kajastamine pärimuses.

13. nädal[muuda lähteteksti]

25. märtsil 130 aastat tagasi sündis kapten Eduard Neps (pildil), kes Esimeses maailmasõjas pälvis kõik neli Georgi risti ja oli Vabadussõjas soomusrongi "Kapten Irv" ülem.
26. märtsil saab 90-aastaseks graafik Herald Eelma, kelle diplomitööks olid illustratsioonid Tammsaare "Tõele ja õigusele".
26. märtsil 10 aastat tagasi astus ametisse Taavi Rõivase esimene valitsus.
30. märtsil saab 80-aastaseks Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja VIII Riigikogu liige, põllumajandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu liige Aavo Mölder.
31. märtsil saab 40-aastaseks seitsmevõistleja Kaie Kand.
31. märtsil saab 30-aastaseks laulja Renate Saluste, kes hakkas endast videoid avaldama juba Albu põhikooli õpilasena.

14. nädal[muuda lähteteksti]

1. aprillil 120 aastat tagasi sündis Adolf Gustav Parts, kes oli nelja riigi ülikoolide professor ja kirjutas Türgi ülikoolide põhilise füüsikalise keemia õpiku.
2. aprillil 100 aastat tagasi sündis Andres Vanapa, kes tahtis saada ooperilauljaks, aga sai hoopis luuletajaks ja kirjanikuks.
2. aprillil saab 70-aastaseks Mati Pääsuke, kes oli 15 aastat Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan.
3. aprillil 100 aastat tagasi sündis putukateadlane Juhan Vilbaste, kes kirjutas monograafiad Altai, Primorje, Eesti, Tuva ja Kamtšatka tirtidest.
3. aprillil 80 aastat tagasi sündis Arvo Rist (pildil), kes tuli individuaalselt 11 korda Eesti meistriks vene kabe täisajakontrolliga meistrivõistlustel.
7. aprillil 90 aastat tagasi sündis Kreutzwaldi-illustreerija graafik Peeter Ulas.

15. nädal[muuda lähteteksti]

9. aprillil saab 70-aastaseks Kalle Remm, kes võitis 5 korda Jüriööjooksu ja koostas üle 70 orienteerumiskaardi.
9. aprillil saab 40-aastaseks õigusteadlane Anneli Soo, kelle doktoritöö käsitles abinõusid ebatõhusa kaitse vastu kriminaalmenetluses.
10. aprillil 175 aastat tagasi patenteeriti haaknõel (pildil).
10. aprillil 100 aastat tagasi sündis Hugo Tiismus, kes oli elektriajamite õppesuuna üks algatajaid Tallinna Tehnikaülikoolis.
14. aprillil 270 aastat tagasi sündis Venemaa poliitik ja diplomaat Nikolai Rumjantsev, kes elu lõpul kulutas kogu oma varanduse heategevuseks.
14. aprillil 170 aastat tagasi sündis Martin Lipp, kes kirjutas sõnad laulule "Eesti lipp".

16. nädal[muuda lähteteksti]

15. aprillil 130 aastat tagasi sündis NLKP Keskkomitee peasekretär Nikita Hruštšov.
17. aprillil 125 aastat tagasi sündis Aleksander Klumberg, kes oli esimene Eesti värvides startinud sportlane olümpiamängudel.
18. aprillil 140 aastat tagasi sündis Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees Jaan Anvelt, kes oli üks 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse organisaatoritest.
18. aprillil 100 aastat tagasi sündis näitleja Leida Rammo, kelle nimeline fond maksab stipendiumi Linnateatri näitlejatele.
18. aprillil saab 90-aastaseks laulja ja lavastaja Arne Mikk (pildil), kes veel 2016–2020 oli rahvusooperi Estonia nõukogu esimees.
19. aprillil 120 aastat tagasi sündis arhitekt Ott Puuraid, kes 1944–1950 oli Viljandi rajooni esimene peaarhitekt.

17. nädal[muuda lähteteksti]

22. aprillil saab 90-aastaseks rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit, kes esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks.
24. aprillil saab 80-aastaseks arhitekt Maarja Nummert, kes peamiselt projekteeris koolimaju.
24. aprillil 80 aastat tagasi sündis klaveriõpetaja Ene Eimre, kes algatas Käinas Rudolf Tobiase päevad.
25. aprillil saab 30-aastaseks Janek Õiglane, kes võitis 2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel kümnevõistluses pronksmedali.
27. aprillil 150 aastat tagasi sündis Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu esimene esimees Paul Sepp.
28. aprillil 60 aastat tagasi sündis Türi linnapea, Riigikogu 2 koosseisu liige ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (pildil).

18. nädal[muuda lähteteksti]

Eesti suurim rähn musträhn (pildil) sööb peamiselt sipelgaid ja tema pesaava sügavus küündib peaaegu meetrini.
Härjapea jõgi oli kasutusel juutide palvetuskohana ja jõe kaldale rajati Maakri tänava sünagoog, sest Tallinnas polnud teist vooluveekogu.
Jutta Müller oli saksa iluuisutamis treener, kelle õpilased pälvisid 3 olümpiavõitu ning tulid 10 korda maailma-, 18 korda Euroopa ja 42 korda Saksa DV meistriks. Tema esimene õpilane oli tema tütar Gabriele Seyfert, kellest sai kahekordne maailmameister.
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid.
Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi häälekandja nimi "Lõrp" loositi kõigi ÕS-is olevate sõnade hulgast.
Need ja paljud teisedki artiklid keeletoimetati enam kui 3 kuud kestnud talgute käigus.