Vasta mõis
Vasta mõis (saksa keeles Waschel, Waschul) oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Viru-Nigula valla territooriumile Lääne-Viru maakonnas.[1]
Esimesed kirjalikud andmed Vasta mõisa kohta pärinevad aastast 1398.[2], kui mõisa omandas Taani kuninga Harju-Viru vasall, Maydell[3].
Vasta mõisa peahoones tegutseb kool alates aastast 1940, nüüdisajal Vasta Kool. [2]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esmakordselt on Vasta mõisa mainitud 1398. aastal, tol ajal oli mõisa omanikuks Berthold Meckes von Waschel. 1797. aastal panditi mõis Otto Wilhelm von Knorringule (1759-1812) ning 14 aasta pärast muudeti see ostulepinguks. Kokku oli Vasta mõis Knorringute valduses pea 90 aastat, alates 1797. aastast kuni 1885. aastani. 1874. aastal liideti see Unukse mõisaga. 1885. aastal ostis Vasta mõisa Reinhold Johann Erich von Samson-Himmelstierna (1856-1933). Tema ajal hakati edendama mõisas tõukarjakasvatust. 1896. aastal sai mõisa omanikuks Reinhold von Winkler, tema elas mõisasüdamest eraldatud asunikutalus peale mõisa võõrandamist 1919. aastal. Knorringute järeltulijad elavad Soomes ja on siiani Vasta mõisaga heades suhetes - 2008. aastal kinkisid nad mõisale raamitud pildi perekonnavapiga. [4]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisakompleksi kuuluvad peamaja, valitsejamaja, sepikoda, ait, laudad, tall, rehikuivati ja teenijatemaja. Mõisa peahoonel on kõrgesoklikorrus, kus asusid köök, teenijatetoad ja abiruumid, lisaks asub soklikorrusel ka käsipumbaga kaev. Peahoone taga asub pärnapuudest umbes 3 hektari suurune pargiala. Mõisasüdamikku suunduva tee ääres asub mõisa valget värvi valitsejamaja, kus 1833. aastal pidas F. R. Kreutzwald oma pulmapeo, kus ta abiellus Marie Elisabeth Saedleriga.[4]
Kool[muuda | muuda lähteteksti]
1867. aastal oli asutatud Vasta külakool, kuid 1897. aastal puhkes majas tulekahju, milles see aga täielikult ei hävinenud. Kuni 1870. aastani oli Vastal õpetajaks Jaan Timoleon. Õpetaja Johannes Kaljumäe õpetas Vasta algkoolis kuni 1939. aastani, mil vabanesid Vasta mõisa ruumid ja sinna hakati looma 6-klassilist algkooli. [5] Algselt olid klassid ajutiselt ka mõisa valitsejamajas. 1967. aastal ehitati endine mõisa koertetall klassi- ja töökoja ruumideks. Samuti on täna klassiruumid endises aidamajas.
Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]
2019. aastal sai Vasta kool tiitli “Parim mõis koolis”.[6]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vasta mõis (vaadatud 15.09.2012)
- ↑ 2,0 2,1 Vasta kool (vaadatud 15.09.2012)
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, Maydell seite 131
- ↑ 4,0 4,1 Mõisablogi (15. mai 2020). "Vasta mõis". Mõisablogi (inglise). Vaadatud 9. mail 2024.
- ↑ "Vasta Kool - AJALUGU". www.vastakool.ee. Vaadatud 9. mail 2024.
- ↑ "Vasta Kool - Vasta mõisa härrastemaja kool". vastakool.ee. Vaadatud 9. mail 2024.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Tuuleveski varemed -
Koertemaja -
Park -
Karjakastell -
Vasta mõis, Theodor Albert Sprengeli pliiatsijoonistus (1894)
Kirik: Viru-Nigula
Mõisad: Aarla mõis | Andja mõis | Aseri mõis | Haansalu mõis | Hurtja mõis | Kabala mõis | Kalvi mõis | Koogu mõis | Kunda mõis | Lontova mõis | Maasika mõis | Malla mõis | Nugeri mõis | Ojaküla mõis | Oru mõis | Pada mõis | Pärna mõis | Päsula mõis | Rannamõisa mõis | Raudna mõis | Rihula mõis | Salumä mõis | Samma mõis | Satsu mõis | Sonda mõis | Tüükri mõis | Ulvi mõis | Unukse mõis | Uue-Varudi mõis | Vana-Varudi mõis | Varudi mõis | Vasta mõis | Viru-Nigula kirikumõis