Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee
Vabadussõja Üleriikliku Monumendi Püstitamise Peakomitee moodustati 6. detsembril 1938 Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud Vabadussõja üleriikliku monumendi püstitamise korraldamise seadusega (RT 193, 99, 859) Vabadussõja üleriikliku monumendi püstitamise teostamiseks ja selleks vajalikkude eeltööde tegemiseks.
Peakomitee auesimeheks oli Vabariigi President (Konstantin Päts) ja esimeheks Vabadussõja-aegne Sõjavägede Ülemjuhataja (Johan Laidoner).
Peakomitee ase-auesimeesteks olid Peaminister (Kaarel Eenpalu, Jüri Uluots), Riigivolikogu Esimees (Jüri Uluots, Otto Pukk) ja Riiginõukogu Esimees (Mihkel Pung)
Peakomitee liikmeiks olid:
- Vabariigi Valitsuse liikmed;
- Riigivolikogu ja Riiginõukogu juhatuse liikmed;
- Riigikohtu Esimees (Kaarel Parts);
- Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku pea (Hugo Bernhard Rahamägi, Johan Kõpp);
- Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku pea (metropoliit Aleksander);
- Tallinna ülemlinnapea (Jaan Soots, Aleksander Tõnisson);
- Eesti Panga president (Jüri Jaakson);
- Sõjavägede Staabi ülem (Nikolai Reek, Aleksander Jaakson);
- Kaitseliidu ülem (Johannes Orasmaa);
- Riikliku Propagandatalituse (hiljem Informatsiooni Keskuse) juhataja (Ants Oidermaa);
- Tallinna Garnisoni ülem;
- Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse esimees;
- Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli rektor (Hugo Kaho);
- Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor (Paul Kogerman, Jüri Nuut);
- maakonnakomiteede esimehed;
- esimese ja teise astme linnade ning maakonnalinnade hulka kuuluvate kolmanda astme linnade komiteede esimehed;
- Eesti Punase Risti Seltsi president;
- kõigi kutsealaste omavalitsuste esimehed.
Peakomitee võis üleriiklikkude organisatsioonide esimehi kutsuda osa võtma peakomitee töödest, samuti kutsuda oma koosseisu liikmeõigusega üldtuntud ja auväärseid kodanikke, eriti neid, kel teeneid Vabadussõjas või riikliku ülesehitamise töös pärast Vabadussõda.
Kui Vabadusristi Vendade Ühenduse Keskjuhatuse, Eesti Punase Risti Seltsi ja kutsealaste omavalitsuste esimehed juba kuulusid peakomitee koosseisu oma muu ametialase või seltskondliku seisundi tõttu, siis kuulus peakomiteesse vastava organisatsiooni või omavalitsuse abiesimees või juhatuse liige esimehe määramisel.
Peakomitee pidas oma esimese koosoleku 20. veebruaril 1939 auesimees Konstantin Pätsi juhatusel Toompea lossi Valges saalis[1].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Kivid saavad elavaks, kui rahvas tänutundes ehitab Vabadusmonumendi!" Uus Eesti, 21. veebruar 1939, nr. 51, lk. 1.