Tohisoo mõis

Allikas: Vikipeedia
Tohisoo mõisa peahoone (2012)
Tohisoo mõisa peahoone (juuli 2010)
Tohisoo mõisa park (september 2014)
Tohisoo mõisa peahoone seest

Tohisoo mõis (saksa keeles Tois) oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal[1]. Nüüdisajal jääb mõis Rapla maakonda Kohila valda[1].

Mõis asutati tõenäoliselt 17. sajandil ja siis kuulus see Burtidele[1]. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Bellingshausenitele, Bockidele, Essenitele ja Korffidele[1]. 1744. aastal omandas mõisa Berend Johann von Wrangell. Wrangellidele kuulus mõis kuni 1919. aasta mõisate võõrandamiseni[1]. Mõisa viimane omanik Benita von Wrangell (1878–1967) abiellus 1928. aastal rootslase Carl Mothanderiga. Nende kätte jäi osa mõisasüdamest kuni 1939. aasta ümberasumiseni. Carl Mothander on kirjutanud balti aadlike elust raamatu "Parunid, eestlased ja enamlased", mis ilmus eesti keeles 1997. aastal.

1. oktoobril 1923 anti Tohisoo mõisa peahoone Kohila 6-klassilise algkooli käsutusse. Koolijuhatajaks sai August Ruut. 1937.–1938. aastal ehitati majale kooli vajadusteks teine korrus ja majja kolis Kohila Täienduskool, mis oli asunud alates 1932. aastast Kohila rahvamaja osaliselt välja ehitatud teisel korrusel.[2]

1944. aasta kevadest kuni sügiseni oli hoones Saksa vägede hospital.[2]

1961. aastal ehitati Kohila uus koolimaja. Tohisoole jäid algklassid ja hiljem internaat.[2]

14. detsembril 1981 põles Kohila rahvamaja ja 1986. aastal võeti osa mõisahoonest kasutusele kultuurimajana. 20. märtsist 1987 kuni 24. septembrini 1992 tegutses hoones Kohila Kultuurimaja.[2]

24. septembril 1992 asutati Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus, mis nimetati 3. novembril 1994 ümber Kohila Koolituskeskuseks. Juunis 2022 sai Kohila Koolituskeskusest Kohila Kunstide Kool, kus tegutseb muusika- ja kunstikool ning täiskasvanutele kangatuba ja õmblusklass.[2]

Mõisa viinaköögi hoones tegutseb Tohi Distillery.

Mõisast on säilinud muu hulgas suur park[1].

2000. aastal ehitati Andres Alliku eestvedamisel Eesti ja Ameerika keraamikute koostöös mõisaparki Balti- ja Põhjamaade esimene anagama tüüpi keraamikaahi Esthoggama. 2014. aasta suvel ehitati selle asemele uus anagama ahi. 2012. aastal ehitati suure ahju vastu ehitati Erasmuse intensiivprojekti EcoCeramics raames väiksem puuküttega ahi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tohisoo mõis Eesti mõisaportaalis (vaadatud 08.07.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Mõis haridustemplina. Kohila Kunstide Kooli veebisait.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]