Sidend

Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose. Moodustajate seostamist sidendi abil nimetatakse sidenduseks.

Eesti keel

Tüüpiline sidend

• Tüüpiline sidend:
  • on sidesõna (ja, ehk, nagu, et, sest jne)
  • ei kuulu kummagi moodustaja lauseliikmestruktuuri,
  • näitab seost, mitte ei tähista referente,
  • seostab moodustajaid ilma nende grammatilist vormi mõjustamata,
  • paigutub moodustajapiirile (rindliikmete vahele või alistuva moodustaja algusse).
  • Nt Mari ja Jüri jalutasid pargis. Liina on rõõmus, sest tal on palju häid sõpru.

Vähem tüüpiline sidend

• Vähem tüüpiline sidend on:
  • partikkel (kas, küll, ei). Nt Ütle, kas ma näen tõesti õigesti;
  • alistussidesõna (nii et, siis kui, nii nagu). Nt Siis kui oma rumalust taipate, mõistetakse teid õigeks;
  • siduv ase- või määrsõna (kes, mis, milline, kus, mistõttu). Nt Räägi, kes sulle haiget tegi;
  • erinevalt sidesõnadest täidavad viimased, lisaks moodustajate omavahel sidumisele, ka alistuva lause liikme funktsiooni.

Sidendi liigid

Rinnastussidend

Rinnastussidend (ja, ning, ehk jne) vormistab nii lausete kui ka nominaalfraaside seost. Nt Aias kasvavad roosid ja tulbid.

• Rinnastussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
  • sidesõnad (aga, ega, ehk, ent, ja, kuid, ning, vaid, või). Nt Ma olen seda raamatut mitte paar, vaid kuus korda lugenud;
  • partiklid küll ja ei. Nt Ta uuris küll rahvausundeid, küll uusi usuliikumisi, küll paganaid, küll kristlaseid.

Alistussidend

Alistussidend vormistab peamiselt pea- ja kõrvallausete seost.

• Alistussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
  • alistavad sidesõnad (et, kui, nagu, justkui, otsekui, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni). Nt Alles hiljem mõistsin, et see oli valesti tehtud;
  • korrelaatsidendid (koosnevad sidesõnast ja asendussõnast või -fraasist). Nt Ta uuris seda raamatut nii, nagu uusi raamatuid ikka uuritakse;
  • küsipartiklid (kas, ega). Nt Tuleb sööklast uurida, ega ülejääke ei saaks;
  • küsivad-siduvad asendussõnad (kes, mis, milline, kumb). Nt Toimib see, mis on targalt ette valmistatud;
  • proadverbid (kus, millal, miks, milleks, mistarvis, mismoodi, kuidas). Nt Ta teadis, miks tal niimoodi läks;
  • küsiühendid (mis värvi, kui pikk, kui kaua, mis põhjusel, mis kell jne). Nt Räägi, kui kaua sa täna koju tulid.

Kirjandus

• Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. 1993.