Süvaveekorallid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2009) |
MAREANO / Institute of Marine Research, Norra
Süvaveekorallid on troopilistest korallidest sügavamal, külmemas vees ja pimedamas elavad korallid.
Taksonoomiliselt kuulub enamik süvaveekoralle ainuõõssete hõimkonna õisloomade klassi kivikoralliliste (Scleractinia) seltsi.
Nagu troopilised korallrahudki, on ka süvaveekorallide elustik mitmekesine.
Süvaveekoralliliikide bioloogia põhimõtteline erinevus troopilistest liikidest on see, et nad ei ela sümbioosis fotosünteesivate zooksantellidega.
Süvaveekoralliliikidest kõige levinum on Lophelia pertusa.
Tuntuimad süvaveekorallide piirkonnad asuvad Norra rannikul (näiteks Rosta riff, Sula rifikompleks).
Erinevalt troopilistest korallidest on süvaveekorallid tavainimese jaoks vähem tuntud ja hinnatud. Vähesed teavad, et Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.
Süvaveekorallid eelistavad kasvada veealustel kõrgendikel, näiteks viimasest jääajast maha jäetud moreenidel, voortel või muudel merealustel kõrgendikel. Merepõhja kõrgendikud põhjustavad voolu kiirenemist ja seega suuremat toiduainete transporti.
Inimtegevuse mõju süvaveekorallidele[muuda | muuda lähteteksti]
Süvaveekoralle ohustab kõige enam inimtegevus, mille mõju avaldub põhjatraalimisel. Põhjatraalimise käigus segatakse ja resuspenseeritakse põhjasetteid, mille tagajärjel kistakse korallid oma substraatidelt üles.
Koralle ja nende keskkonda võidakse kahjustada ka naftapuuraukude rajamisel ja sellele eelnevate leiukohaotsingute käigus.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süvaveekorallid |