Sõdurivanne
Sõdurivanne on vanne, mille annab ajateenistuja või vabatahtlik riigi relvajõududesse astumisel ja amelikult sõduriks saamisel[1]. Eri riikides on vande sõnastus erinev, kuid ühine osa on truudus riigile ja kuulekus ülematele.
Sõdurivande ajalugu ulatub antiikaega või isegi kaugemale. Ateena linnriigis andsid sõjaväelist väljaõpet saavad noored efeebivande ning Vana-Roomas andsid sõdurid Sacramentumi, tõotades ustavust konsulitele ja hiljem keisrile.
Eesti sõdurivanne[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis annavad sõdurivande ajateenijad või elukutselised sõdurid sõduri baaskursuse lõpus (10 nädalat) [2]. Vande annavad ka Kaitseliidu vabatahtlikud, kui nad lõpetavad kaitseliidu sõdurioskuste kursuse (5 nädalavahetust) [3].
Vande andmise tseremoonia toimub kas sõjaväelinnakus või mõnes muus sümboolses kohas, näiteks annab Vahipataljon oma vande Jüriöö pargis. Tavaliselt kutsutakse tseremooniale ka ajateenijate sugulased [4].
Vande sõnastus[muuda | muuda lähteteksti]
Kaitseväeteenistuse seaduse järgi annavad kaitseväelased tegevteenistusse astumisel Eesti kaitseväelase tõotuse järgmises sõnastuses:
"Mina, (ees- ja perekonnanimi), tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab." [5]
1697. aasta eestikeelne vanne "Juramentum Esthonicum" on järgmine: "Minna N. N. toiwutan ninck wannun Jummala ninck temma pöha Evangeliumi Jure / et minna pean ninck tahan minno oige Kunninga ninck Pärris Fürstisz tutta ninck piddada / sedda üppris Kõrge Fürsti ninck Isanda / Carel sedda XII. Rotzie Gothi ninck Wendi Rahwa / Kunningas / & с. Kui üx auvs Soddamees ninck teener trulik ninck Sänna wottlick olla / See ausaliko Kunninga ninck temma Riki tullus otzida / kachio ninck keick kurja errakeelda ninck kända / mis minna woin Sest sammast aicksambald teda anda / ninck Minna tahan kahs / See ausalicko Kunninga Säetut ninck ette loetut Sodda kescut ninda palio kui Minna Suttan perra ellada / Ja ninda kui ühel trulikull Soldatill hästi Sünnib / See olgo Slahingin tormi Joocksmissen egk mis suckusse asja tallitamissen Minnult Woix tächtud sada see olgo merre ehk Mah pähl mind kowast ninck hesti piddada / Minna pean ninck tahan kahs see Ausalico Kunninga Riki tullus See olgo Wachti piddamissen egk töö teggimessen egk mis see ollex Mis Minnole kesckitas / wirck ninck ussin olla / Mino üllemball / ninck allemball pählikull tahan Minna Sänna wottlick olla keick mis nemmat See Ausalicko Kunninga tenistussen keskewat nobbedald tahan perra tulla / sest Regimentist / ninck Compagniist / kumba all Minna ollen pantut / ey taha Minna mitte paggeda / egk Salaja ennast piddada ninck ninda kauwa kui Minna Suttan ninck arendan wastu Piddada / et Minna Sedda keick Kindlast ninck illmakeelmata tahan perra ellada / Sedda toiwutan ninck wannun ninda tottelickult kuj Jummal Mind awitako Iho ninck hinge polest Amen."[6][7] Peale vande trükitud teksti on avaldatud veel Pärnu ja Tartu garnisoni[8][9] ning Tallinna garnisoni ("Constabel oder Soldaten Eyd")[10] käsikirjaline vandetõotus, mis on trükitud tekstist detailsem. Eesti Ohvitseride Kogu Rootsis laskis trükkida Juramentum Esthonicumi faksiimile ning kinkis seda oma liikmeile nende tähtpäevade puhul.[11]
Eesti sõjaväes 1922–1940 kehtinud sõjamehe truuduse tõotus oli sõnastatud järgmiselt: "Mina tõotan ustavaks jääda Eesti demokraatlikule Vabariigile ja tema seaduslikule valitsusele, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlaste vastu kõige oma mõistuse ja jõuga, igal ajal valmis olles lahingutes langenud kangelaste eeskujul riigi kasuks oma elu ohverdama, kindlasti pidada sõjaväe distsipliini ja tõrkumata ning täpipealt täita kõiki oma kohuseid, meeles pidades, et vastasel korral seadus mind raskesti karistab."[12][13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Keele Instituut. "sõdurivanne". Vaadatud 06.06.2024.
- ↑ "Ligi 1000 ajateenijat lõpetasid sõduri baaskursuse ja annavad sõdurivande". Eesti Kaitsevägi. Vaadatud 18.12.2023.
- ↑ "Lääne malevas algas sõdurioskuste baaskursus". Kaitseliit. Vaadatud 18.12.2023.
- ↑ "Galerii: Vahipataljoni noorsõdurid andsid sõdurivande". Postimees. Vaadatud 18.12.2023.
- ↑ Riigi Teataja. "Kaitseväeteenistuse seaduse ja rahuaja riigikaitse seaduse muutmise ja täiendamise seadus". Vaadatud 06.06.2024.
- ↑ https://vakk.ut.ee/tekstid.php?lk=18&kood=1697-soddasaduset Vana kirjakeele korpus
- ↑ Margus Laidre. Sõjaväe õiguskorraldusest Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil. Akadeemia, 1989, nr. 1, lk. 176.
- ↑ Margus Laidre. Eestlastest Rootsi armees. Akadeemia, 1993, nr 3, lk 486–489
- ↑ Raimo Raag. Minna tootan ninck wannun. Akadeemia, 1993, nr 4
- ↑ Kahurväelase või sõduri vandevormel. Eesti Kirjandus, 1927, nr 10, lk 576
- ↑ Raimo Raag. Mina tootan ninck wannun. Akadeemia, 2003, nr 4, lk 700
- ↑ https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19221114.2.3.1 Seadlus sõjaväe seadluste kogu VI raamatu § 6 lisa II, III ja IV muutmise kohta (RT 1922, 139)
- ↑ https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.495.7.1042:15 Näidis: reamees Adolf Hindi tõotus 1931. aastast