Puu rõngastamine

Rõngastatud puu

Puidu ehitus
0 – säsi, 1 – aastarõnga piir, 2 – vaigukanalid, 3 – primaarsed säsikiired, 4 – sekundaarsed säsikiired, 5 – mähk ehk kambium, 6 – niine säsikiired, 7 – fellogeen, 8 – niin, 9 – korp

Puu rõngastamine on tegevus, kus tüves lõigatakse läbi kambium, niin, fellogeen ja korp terves puu ümbermõõdus. Eesmärk on katkestada fotosünteesitud toitainete liikumine võrast juurtesse. Selleks tuleb puutüvele kuni 0,5 m kõrgusele maapinnast lõigata kaks 5–30 cm vahemikus paiknevat ringi ning koor nende vahelt täielikult maha koorida. Juure- ja kännuvõsude vältimiseks rõngastatakse haaba, leppa, saart vähemalt kaks aastat enne raiumist. Puude rõngastamist tuleb teha hilissuvel-varasügisel, kui puudel on veel lehed rohelised.

Puu võib ise ennast rõngastada, kasvatades pinna piirile või selle alla juure, mis väändub ümber puu ja lõpuks “kägistab” puu ära 5–10 aasta jooksul. Seda esineb rohkem potitaimedel, halvasti istutatud taimedel, sügavas multšis ja tihedalt kokku surutud mullas.

Kasutamine

Puu rõngastamine on puisniitude taastamisel kasulik – puude kohese mahasaagimise tulemusel ei teki järgmistel aastatel kord juba puhastatud puisniidule suurel hulgal niitmist takistavat võsa. Rõngastatud puud kuivavad jala peal ja neid hiljem maha saagides saame peaaegu kuiva küttepuu. Jala peal surnud ja kuivanud puu kändu on vajaduse korral hiljem kergem juurida. Puid saab rõngastada paar aastat enne lageraiet, et vältida juure- ja kännuvõsu kasvu.