Portaal:Meri

Ajalugu • Biograafiad • Eesti • Filosoofia • Geograafia • Informaatika ja infotehnoloogia • Kaunid kunstid • Keel • Lennundus • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin • Meri • Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis • Laadi uut sisu

Esiletõstetud artikkel Musta mere rannik Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgani, Kaspia mereni, Läänemereni ja Valge mereni ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamereni. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. muuda • Arhiiv / soovita artiklit Esiletõstetud pilt Mortimeri laht Tasmaanias muuda • Arhiiv / soovita pilti Kas teadsid, et... ... Heltermaa sadam rajati 1860. aastal kohalike mõisnike initsiatiivil? ... algul vedas Saaremaa Laevakompanii kolme kaubalaevaga paberipuitu ja puistmaterjale ning reisijate vedamiseni jõuti alles 1994. aasta suvel, mil ettevõte võitis parvlaevaliinide operaatori leidmiseks korraldatud konkursi? ... Lendav hollandlane on mütoloogiline muistsetest aegadest pärit kummituslaev, mis kunagi kodusadamasse ei jõua ning peab igavestest aegadest igavesti maailmameredel ja ookeanidel purjetama? muuda

Mereportaalist Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast. Loe pikemalt artiklist meri. muuda Loendeid Hoovuste loend Hüdrobioloogia mõistete loend Hüdrobioloogide loend Hüdroloogia mõisteid Kalade loend Kalanduse mõisteid Laevade loend Laevanduse mõisteid Maailmamere nõgude loend Merepõhja pinnavormide loend Välismaa merede ja lahtede loend Välismaa väinade loend muuda Kategooriad Okeanograafia Meregeoloogia Atollid Biogeograafia Hoovused Lahed Merebioloogia Mered Okeanograafiaorganisatsioonid Okeanograafid Ookeanid Ookeanipõhja pinnavormid Süvikud Väinad Merendus Merenduse loendid Merendusajakirjad Mereajaloolased Allveetehnika Eesti merendus Kalandus Merekoolid Laevandus Merekultuur Meremehed Meremärgid Meremütoloogia Mereorganisatsioonid Merepääste Merereostus Meresõjandus Mereõigus Purjetamine Sadamad Veesõidukid muuda Kuidas saad aidata? Ole julge ja aita mereteemalisi artikleid paremaks muuta. Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: Soovitud: laevapere, põtkur, Perno laevatehas, sadamalinn, seljauim, veel... Lisa viiteid: Juku (laev), Mereblog, Slettnesi tuletorn Toimeta: 470 (jahiklass), 49er, ajalooline laev, Folkboot Vikinda: 420 (jahiklass), bermuudakuunar, bermuudapuri, Draakon (jahiklass) Keeletoimeta: Arctic Sea, Britannic, Eckerö Line, Francis Drake Kopipeist: avameri Ajakohasta: Admiral Kuznetsov, Juri Dolgoruki (allveelaev), Leppneeme sadam Vaidlustatud: Junga (laev) Liida: Eesti Meremees, Estonski Morjak, junga, kaaperdamine, laevakapten muuda