Peter Andrekson
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2024) |
Peter Andrekson (ka Peeter Andrekson ja Peter A. Andrekson; sündinud 31. mail 1960 Göteborgis) on eesti rahvusest Rootsi tehnikateadlane.
Ta on lõpetanud 1973. aastal Göteborgi Eesti Algkooli ja 1984. aastal Göteborgis asuva Chalmersi Tehnikaülikooli magistriõppes tsiviilinsenerina. 1988. aastal kaitses ta samas optoelektroonika alal doktoriväitekirja.
Seejärel sai temast Chalmersi Tehnikaülikooli juhtteadur, 1992. aastal abiprofessor ja 2001. aastal korraline professor. Tema eriala on mikrotehnoloogia: kiudoptika ja fotoonika. Ta töötas aastatel 1989–1992 USA New Jersey osariigis Murray Hillis ettevõttes AT & T Bell Laboratories. Ta on töötanud NASA-s[viide?] ja teistes USA uurimiskeskustes.
Ta on olnud külalisteadur Jaapanis Ōsaka ülikoolis ja külalisprofessor USA-s Lehigh' ülikoolis. Temalt on ilmunud üle 300 artikli rahvusvahelistes ajakirjades, peamiselt Photonics Technology Lettersis, kus ta on ajakirja kaastoimetaja.[viide?]
Peter Andrekson on Chalmersi Tehnikaülikooli sihtasutuse nõukogu liige[viide?] ja Alfred Otsa stipendiumifondi juhatuse liige[viide?].
25. veebruaril 2014 nimetati Peter Andrekson kolmeks aastaks Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessoriks.[1]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema Pärnust pärit isa põgenes sõja ajal kodumaalt, ema on rootslanna.
Tema esimene abikaasa oli Merike Andrekson (neiuna Varma), kellega tal on tütar Sandra ja poeg Martin. 15. juunil 2012 abiellus ta poliitik Marianne Mikkoga.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mart Mägi. Peter Andrekson nimetati Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessoriks. Eesti Päevaleht (Rootsi), 12. märts 2014.
- ↑ Ingrid Veidenberg. Marianne Mikko leidis oma elu armastuse Postimees Naine, 18.02.2012.