Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis
 |
Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine Afganistanis on teema, mis on viimastel aastakümnetel olnud kesksel kohal mitmel põhjusel, kõige olulisem neist on olnud selle märkimisväärne mõju riigi majandusele ja ühiskonnale. Lisaks on aastakümneid oopiumi tootmine ja kaubandus olnud tihedalt seotud riigi ebastabiilsuse ja vägivallaga. 2022. aastal kehtestas Ţālebān oopiumimaguna kasvatamise ja oopiumi tootmise täieliku keelu, tekitades ulatuslikke tagajärgi Afganistani majandusele.
Käesolev artikkel käsitleb oopiumikasvatamise ja tootmise olukorda Afganistanis pärast Talibani kehtestatud keeldu. Artikkel annab põgusa ülevaate oopiumi kasvatamise ajaloo kohta Afganistanis, sealjuures tuuakse välja Talibani kehtestatud keeld, mis see endast kujutab, milline on selle ulatus ja tagajärjed.
OOPIUMI AJALUGU AFGANISTANIS[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi narkootikumid on oluline sotsiaalne probleem, mis eksisteerib peaaegu kõigis maailma ühiskondades, on oopiumimaguni kasvatamisel ning oopiumi tootmisel Afganistanis pikaajaline ajalugu.[1]
Oopiumi suuremahulise tootmise algus ja järgnev ajalugu Afganistanis on tihedalt seotud riigis ja ümbritsevas piirkonnas toimunud sõdade ja ühiskondlike ümberkorraldustega 20. sajandi viimastel kümnenditel. Oopiumi on Afganistanis toodetud väga pikka aega, kuid kuni 1970. aastate lõpuni oli see traditsiooniline tootmine väikesemahuline, piirdudes peamiselt mõne piirkonnaga ja mõeldud kohalikuks või piirkondlikuks tarbimiseks.[2]
Nõukogude Liidu okupatsioon Afganistanis 1979. aasta lõpus, Iraani teokraatliku režiimi teke samal aastal ning oopiumitööstuse areng Pakistanis (mis kasvatas tollal ka oopiumimagunit), samuti arengud kaugemal (näiteks Türgis) lõid koos soodsad tingimused oopiumimaguna massiliseks kasvatamiseks Afganistanis. Oopiumist sai tulus rahastamisallikas mudžahiidide vastupanujõududele, kes võitlesid Nõukogude okupatsiooni vastu. Iraani ootamatu oopiumimaguna kasvatamise lõpetamine Khomeini režiimi alguses, Türgi üleminek seaduslikule tootmisele ja Pakistani järkjärguline oopiumimaguna kasvatamise lõpetamine (jäädes samal ajal väga oluliseks kohaks oopiumi töötlemiseks ja narkokaubanduseks) andsid Afganistanile ruumi maailmaturul esile kerkimiseks peamise oopiumi eksportijana. Kuigi usaldusväärseid andmeid pole saadaval, on selge, et Afganistanist sai 1980. aastate keskpaigaks väga oluline oopiumi tootja.[2]
Pärast Nõukogude vägede lahkumist 1989. aastal ja eriti pärast Najibullahi režiimi kokkuvarisemist 1992. aastal vähenes Afganistani relvastatud rühmituste rahvusvaheline rahastamine järsult, suurendades veelgi oopiumi suhtelist tähtsust nende rahastamisel tsiviilkonflikti ajal, mis sellele järgnes. Talibani režiim, kes võttis Kandahari ja suure osa lõunaosa enda kätte 1994. aastal, vallutas Kabuli 1996. aastal ja kontrollis kümnendi lõpuks umbes 90% Afganistani territooriumist, lõi keskkonna, kus oopiumi tootmine ja kaubandus said õitseda. Käsitledes seda praktiliselt legaalse kultuurina, kogus Taliban oopiumilt madala määraga usulist maksu (ushr), nagu ka teiste põllumajandussaaduste puhul. Oopiumimaguna kasvatamine kasvas tipptasemeni – üle 90 000 hektari - 1998./99. aasta hooajal, sel ajahetkel andis Afganistan ligikaudu 80% kogu maailma ebaseaduslikust oopiumitoodangust. Sealjuures valmistas oopiumist ka heroiini, mis moodustas 95% Euroopa turust.[2]
Enne 2000./01. aasta kasvuperioodi, mis osutus nende viimaseks võimuaastaks, keelustas Talibani režiim efektiivselt oopiumimaguna kasvatamise (kuid mitte kaubanduse) oma kontrolli all olevatel aladel. Kuigi selle keelu motiivid on spekulatsioonide objektiks ja suured narkootikumitööstuse tegijad võisid sellega osaliselt kaasa minna eelmistest ülepakkumistest ja suurtest varudest tingituna, oli see kahtlemata kõige edukam ja kulutõhusam lühiajaline ebaseaduslike narkootikumide tootmise vähenemine ajaloos. Siiski oli selle üldise keelu jätkusuutlikkus väga kahtlane, ehkki Taliban kukutati enne, kui see küsimus sai üheselt vastatud. On tõendeid, et keeld kahjustas Talibani poliitiliselt ja oopiumimaguna kasvatamine taastus paljudes kohtades juba enne Talibani režiimi lõppu 2001. aasta teisel poolel. Lisaks sellele suurenes ühe provintsi, mis oli täielikult väljaspool Talibani kontrolli (Badahšan), oopiumimaguna kasvatamine hinnanguliselt 160%, ning kuulujuttude kohaselt kolisid sinna ka mõned heroiinitöötlemisrajatised. Seega leidis Talibani langemise järel aset olukord, kus oopiumimaguna kasvatamine oli eelmisel aastal peaaegu täielikult likvideeritud, kuid toimus laialdane oopiumimooni istutamine ning kahe aasta jooksul olid selle kasvatamine ja oopiumi toodang tagasi normaalsel tasemel, mis olid sarnased 1990. aastatele. Talibani keelust tingitud kõrge oopiumi hind, mis püsis mitu aastat ning narkootikumitööstuse tegijate pingutused mitmekesistuda peamistest tootmispiirkondadest lõunas, viisid oopiumimaguni laialdase kasvatamise tekkeni riigi teistes piirkondades, mis asusid traditsioonilistest kasvatamispiirkondadest väljaspool.[2]
2020. aastal moodustas Afganistan hinnanguliselt 85% kogu maailma oopiumitoodangust, varustas suuri tarbimisturge naaberriikides, Euroopas, Lähis- ja Kesk-Idas, Lõuna-Aasias ja Aafrikas. Afgaani päritolu opiaadid (oopium, heroiin, morfiin) varustavad ligikaudu 25 miljonit kasutajat üle maailma, mis moodustab umbes 80 protsenti kõigist maailma tarvitajatest. Ligi 4 miljonit regulaarset opiaatide kasutajat elab Lõuna-Lääne-Aasias. [3]
TALIBANI KEHTESTATUD OOPIUMIKEELD[muuda | muuda lähteteksti]
2022. aastal kehtestas Taliban (DfA – De facto authorities) välja seaduse, mis keelustas oopiumimooni kasvatamise ning erinevat tüüpi narkootiumid. Määrus ei keelanud ainult taime kasvatamise, vaid ka kõikide narkootiliste ainete kasutamise, transportimise, tootmise, kaubanduse, ekspordi ja impordi. [4]
Eelmine valitsus, kui rahvusvaheliste narkootikumide kontrolli konventsioonide osaline, kehtestas keelud oopiumimooni kasvatamisele ja teistele narkootikumide tootmisele ning smugeldamisele. Talibani poolt kehtestatud dekreet saatis siiski tugevama signaali põllumeestele ja tootjatele, nagu tegi ka eelmine Talibani keeld oopiumi mooni kasvatamisele aastatel 2000 ja 2001, mida järgiti rangelt. [4]
2022. aastal kehtestatud seadus sisaldas kahekuulist üleminekuperioodi, mille jooksul said põllumehed oma saagi korjatud ja müüdud, mis võimaldas 2022. aasta oopiumihooajal poliitikast mõjutamata lõpule jõuda. Sellel aastal hinnati saaki 6 200 tonnini oopiumi, mis võrdub umbes 350–580 tonni ekspordikvaliteedi heroiiniga. [4]
Enamus 2023. aasta talihooaja saagist (sh. oopiumi mooni) oli külvatud novembris 2022. ja selle korjamine algas aprillis 2023. Jaanuaris 2023 kuulutas Taliban välja keelu oopiumist heroiini valmistamiseks. [4]
2023. aasta märtsis kuulutati välja kaupmeestele 10-kuuline perioodi oopiumi väljaveoks Afganistanist. Selle perioodi jooksul kehtis maksuvabastus eksporditud oopiumil. Eeldatavasti oli eesmärgiks lõpetada oopiumikaubandus Afganistanis, likvideerides kõik allesjäävad varud ja heidutades tulevast oopiumimooni kasvatamist. [4]
Oopiumimaguna kasvatamine ja oopiumi tootmine pärast Talibani kehtestatud keeldu[muuda | muuda lähteteksti]
Oopiumimaguna kasvatamine vähenes dramaatiliselt kogu riigis ja peaaegu täielikult mõnedes provintsides, kus seda on aastaid ebaseaduslikult tehtud, kui 2022. aasta aprillis kehtestas Taliban seaduse, mis keelustas oopiumi kasvatamise ning erinevat tüüpi narkootiumid. Riiklikult vähenes maguna kasvatamise pindala 95% ja moodustas kokku vaid 10 800 hektarit, mis näitab, et põllumehed järgisid 2022. aasta aprillis välja kuulutatud keeldu. [4]
Seega on keeld vähendanud 2023. aasta saagist pärineva oopiumivarude ja ekspordi kvaliteediga heroiini hulka. Oopiumi tootmine vähenes samuti 95% võrra, ulatudes 2022. aastal toodetud 6200 tonnist 2023. aastal 333 tonnini. Kogu 2023. aasta oopiumisaaki saaks töödelda 24-38 tonni ekspordi kvaliteediga heroiiniks (50–70% puhtusega). 2022. aastal oli see kogus 350–580 tonni. [4]
Need hinnangud ei arvesta konfiskeerimisi ega muid kaotusi tarneahelas alates lähtekohtadest sihtriikideni ega oopiumitarbimist Afganistanis ja laiemas piirkonnas. Seega on rahvusvahelistel turgudel potentsiaalselt kättesaadav heroiini kogus nendest hinnangutest madalam. [4]
Eksporditud opiaatide väärtus sõltub oopiumi eksporditud osakaalust heroiinina ja oopiumina. Eelnevate aastate analüüsid näitasid, et 40–60% oopiumisaagist eksporditi kas otse naaberriikidesse kasutamiseks või heroiiniks ümbertöötlemisele väljaspool Afganistani. On keeruline teha sarnast hinnangut 2023. aastaks kuna osa oopiumist müüdi ka olemasolevatest varudest, kuid konfiskeerimiste andmed Afganistani ümbruses näitavad oopiumi konfiskeerimise suurenemist ja heroiini konfiskeerimise vähenemist pärast 2022. aasta oopiumisaaki. [4]
Nende hinnangute ümber on suur ebakindlus, kuna potentsiaalne heroiinitootmine sõltub mitmest tegurist. Viimaste aastate jooksul pole Afganistanis asuvate heroiini- ja morfiinilaborite tõhusust ega võimekust ning konfiskeeritud toote puhtust sageli teada. Kasutatavate lähteainete ja kemikaalide (näiteks ammooniumkloriid, happed, alused ja lahustid) puhtus on samuti teadmata. [4]
Need hinnangud põhinevad mitmetel eeldustel, mis võivad muutuda - paljud eespool nimetatud tegurid võivad muutuda vastavalt praegusele dünaamilisele olukorrale Afganistanis ja selle ümbruses. [4]
- ↑ Farzayee, Shafiullah (2020). "Drug Trafficking in Afghanistan: Any Alternative Solution?". Resolusi: Jurnal Sosial Politik. DOI:10.32699/resolusi.v3i2.1448.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 William A. Byrd, „Responding to Afghanistan’s Opium Economy Challenge: Lessons and Policy Implications from a Development Perspective“, Policy Research Working Paper 4545, The World Bank, South Asia Region, Poverty Reduction and Economic Management, Finance and Private Sector Development Department, March 2008.https://documents1.worldbank.org/curated/en/753541468197330634/pdf/wps4545.pdf
- ↑ UNODC Research, „DRUG SITUATION IN AFGHANISTAN 2021 Latest findings and emerging threats“, Research and Trend Analysis Branch, United Nations Office on Drugs and Crime (UNODC), 2021. [Online]. Available: https://afghanistan.un.org/sites/default/files/2022-01/Afghanistan_brief_Nov_2021.pdf
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 4,10 UNODC Research, „Afghanistan opium survey 2023“, Research and Trend Analysis Branch, United Nations Office on Drugs and Crime (UNODC), supported by the UNODC Information Centre, 2023. [Online]. Available: https://www.unodc.org/documents/crop-monitoring/Afghanistan/Afghanistan_opium_survey_2023.pdf