Leo Metsar

Allikas: Vikipeedia
Vasakult: Leo Metsar, Abel Nagelmaa ja Ilmar Talve. 8. juunil 2004 Tartu Kirjanike Majas.

Leo Metsar (kuni 17.06.1936 Leo Mollok; 27. aprill 1924 Tartu4. august 2010) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena, peale seda TA Ajaloo Instituudi teadussekretär. Aastatel 19581963 oli ajalehe Edasi kirjanduskaastööline, seejärel vabakutseline.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjutas psühholoogilise kallakuga romaane ja ajaloofilosoofilise romaanidiloogia. Tõlkinud paarkümmend tšehhi ja slovaki proosateost. Aastal 1981 sai Podjavorinská ja 1984 V. Nezvali auhinna.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Unistused ei sure" (1960)
  • "Päikesevanker" (1964)
  • "Ripsmetušš" (1971)
Romaanitetraloogia[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Keiser Julianus" (1978)
  • "Keiser Julianus. Päevik" (1983)
  • "Keiser Julianus. 3. raamat. Päevik" (1994)
  • "Keiser Julianus. Prokopiose ülestõus" (2005)

Tõlkeid tšehhi keelest[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vend oli tõlkija Jüri Metsar.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]