Lenny Kravitz

Allikas: Vikipeedia
Lenny Kravitz
Lenny Kravitz Brasiilias 19. märtsil 2005
Lenny Kravitz Brasiilias 19. märtsil 2005
Sünninimi Leonard Albert Kravitz
Sündinud 26. mai 1964 (59-aastane)
New York, New Yorgi osariik, USA
Stiilid rokkmuusika, hard rock, funk rock, neo-psychedelia, pop rock, soul, rütmibluus
Elukutse laulja, laulukirjutaja, instrumentalist, produtsent, näitleja
Pill laulmine, kitarr, basskitarr, trummid, suupill, löökpillid, sitar, klaver
Tegev 1989–...
Plaadifirma Virgin Records
Seotud esitajad Karl Denson, Dan Dyer, Vanessa Paradis, Madonna, Slash, Aerosmith, Mick Jagger, Guns N' Roses, Baha Men, Michael Kamen, Angie Stone, Cree Summer, Lionel Richie, Zoro, Velvet Revolver, Craig Ross, David Bowie
Veebileht lennykravitz.com

Leonard Albert Kravitz, esinejanimega Lenny Kravitz, (sündinud 26. mai 1964 New Yorgis Brooklynis) on USA muusik.

Lapsepõlv ja noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Lenny Kravitz on kuulsate vanemate ainus laps. Tema isa oli teleprodutsent Sy Kravitz ja ema telesarjast "The Jeffersons" tuntud näitleja Roxie Roker. Sy oli juut ja Roxie Bahama saarestikust pärit afroameeriklane.

Kravitz huvitus muusikast juba lapsena ning oli enne kümneaastaseks saamist esinemas näinud selliseid kuulsaid esitajaid ja ansambleid nagu Duke Ellington, Jackson 5, Sarah Vaughan ja James Brown.

1974. aastal kolis Kravitzi pere Los Angelesse, kus Lenny hakkas laulma California poistekooris[viide?]. Ta õppis omal käel trummi, kitarri, klaverit ja basskitarri mängima.[viide?] 1978. aastast õppis Lenny Kravitz Beverly Hillsi keskkoolis.[viide?] Sel ajal avastas nooruk Prince'i muusika ja uskus, et on leidnud oma kutsumuse. Ta pühendus muusikale ja kaotas huvi kooli vastu. Kravitz võttis artistinimeks Romeo Blue.[viide?] Talle meeldis staari kombel pidutseda ning ta viibis üha rohkem kodust eemal ja veetis tihti öid Ford Pintas.[viide?] Kui Kravitz 1982. aastal siiski keskkooli lõpetas, oli ta juba kindlalt otsustanud, et tema tulevik on seotud muusikaga.[viide?]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Plaadilepingu otsingute ajal finantseeris Lennyt ta isa. Lenny käis läbi mitu plaadifirmat, kus talle enamasti öeldi, et ta muusika ei ole ei piisavalt must ega valge. Ta jäi siiski oma muusikastiilile kindlaks.

1985. aastal lahutasid Lenny vanemad abielu, ja poeg elas seda raskelt üle. Aasta lõpus tutvus Kravitz telesarja "The Cosby Show" tähe Lisa Bonet'ga ja peagi nad armusid. 1987. aasta algul kolis paar New Yorki, kus Lenny tutvus helitehniku ja muusiku Henry Hirchiga. Ühisest huvist retroroki ning rütmi ja bluusi vastu alustasid Kravitz ja Hirch Hirchi stuudios tööd Kravitzi debüütalbumi "Let Love Rule" kallal.

1987. aasta novembris abiellusid Lenny ja Lisa Las Vegases. 1988. aasta detsembris sündis tütar Zoe. Samal ajal töötas Kravitz veel esimese albumi kallal. Ta sõlmis Virgin Recordsiga plaadilepingu tingimusel, et esineb pärisnime all. Esikalbum ilmus 1989. aasta sügisel. Kuigi kriitikud seda eriti ei soosinud, meeldis plaat rahvale väga ja nimiloost "Let Love Rule" sai hitt.

Kravitz käitus paheliselt nagu tõeline rokkmuusik ja levisid jutud tema armulugudest. Kui ta produtseeris Madonna videot "Justify My Love", räägiti, et tal on ka Madonnaga romaan. Bonet ja Kravitz kolisid lahku 1991. aastal ja lahutasid abielu kaks aastat hiljem.[viide?]

Kravitzi teine album "Mama Said" (1991) väljendab mehe sügavat südamevalu abielu lagunemise pärast. Plaadil tegid kaasa Guns'n'Rosesi liige Slash ja Sean Lennon. Album sai plaatinaplaadiks ning selle suurim hittlugu oli "It Ain't Over Till It's Over".

Kuigi ka "Mama Said" oli rahva hulgas populaarne, pälvis Kravitz kriitikute heakskiidu alles kolmanda albumiga. 1993. aasta kevadel ilmus plaat "Are You Gonna Go My Way", mida peetakse üheks Kravitzi paremaks albumiks. Nimilugu video pälvis MTV Video muusikaauhinna parima meeslaulja video kategoorias ja kandideeris ka Grammyle parima rokklaulu ja parima rokkvokalisti kategooriates. Endine rahulik laulukirjutaja sai selle albumi turneel rokijumala maine.

Kui Kravitz oli alustanud tööd neljanda albumi kallal, sai ta teada, et ta emal on ravimatu vähk. Ilmselt seetõttu erines 1995. aasta suvel ilmunud album "Circus" Kravitzi varasemast loomingust: ei olnud enam rahulik ega käsitlenud armastuse teemat. Roxie Roker suri 2. detsembril 1995.

Ema surma järel hakkas Kravitz avalikkuse tähelepanule eelistama privaatsust, võttis pikema puhkuse ning kolis 1996. aasta suvel koos tütre ja vanaemaga ema lapsepõlvekodusse Bahama saartel. Bonet käis neil tihti külas ja nad taastasid sõbralikud suhted. Taas tööle asudes oli Kravitz avatud uutele ideedele ja valmis kasutama uusi tehnilisi võimalusi. Selle tulemus on tema viies album "5" (1998). Hittsingel "Fly Away" tõi Kravitzile 1999. aastal Grammy parima meesrokklaulja kategoorias, tehes temast esimese Grammy võitnud afroameerika rokkmuusiku.

Kravitzi järgmine singel "American Woman", mis tehti filmi "Austin Powers: The Spy Who Shagged Me" heliriba tarbeks, tõi talle 2000. aastal taas Grammy parima meesrokklaulja kategoorias. Samal aastal ilmus Lenny Kravitzi kogumik "Greatest Hits". Albumi hittsingli "Again" eest ta sai 2001. aastal kolmanda Grammy parima meesrokklaulja kategoorias. Sama aasta sügisel tuli Kravitzil välja kuues album "Lenny". Albumi loo "Dig In" eest sai ta 2002. aastal neljanda Grammy samas kategoorias.

2003. aastal andis Kravitz välja aktuaalse sõjavastase sõnumiga laulu "We Want Peace", mille tegi koostöös tuntud Iraagi muusiku Kazem Al Sahiriga. Sama aasta suvel valmis Kravitzil sooloalbum "Baptism", millelt said hittideks kolm lugu: "Where Are We Runnin'?", "California" ja "Lady". 2005. aasta oktoobris läks Kravitz albumiga turneele, kuigi päev enne esimest kontserti, 29. oktoobril suri ta isa Sy Kravitz. Esimesel kontserdil teatas Lenny Kravitz sellest fännidele ning ütles, et ei tuleks olla kurb, vaid pigem rõõmus, sest ta isa on nüüd jumala juures. Samal kontserdil pühendas ta isale loo "Let Love Rule". Kontserditurnee oli väga edukas ja tänu suurele menule andis laulja ka lisakontserte.

2008. aasta veebruaris ilmus Kravitzil stuudioalbum "It Is Time for a Love Revolution", mille singlit "I'll Be Waiting" sai juba enne albumi ilmumist internetis kuulata.

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Albumid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]