Keila baptisti kirik
Foto: Ave Maria Mõistlik, 16. juuli 2019
Keila baptisti kirik on Keila üks vanimaid organisatsioone, mille ajalugu ulatub juba 1903. aastasse.
Keila baptisti kirik on baptisti kirik Harju maakonnas Keilas aadressil Haapsalu maantee 10. Kirikut kasutab Keila Baptisti Kogudus.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Emile ja Adam Podin saabusid Eestisse 7. mail 1900. aastal. Adam Podin, kellel olid baptistlikud veendumused, ristiti 6. oktoobril 1900 Keila jões. Podinid alustasid eluruumides koosolekute pidamist, kuid vastased lõhkusid aknaid ja ähvardasid baptiste.
Kuna Keilas polnud ühtegi baptisti, arenes vaimulik töö kiiresti ja osavõtjate arv kasvas. Tsaarivalitsus tegi takistusi koosolekute pidamisele. 26. augustil 1902 avati viinavabrik kooskäimise kohaks. Esimesed neli uskliku ristiti 7. juulil 1903 Keila jões, Kogudus kinnitati ametlikult 26. september 1903.
Esimese maailmasõja puhkedes suleti palvela ja muudeti vene sõdurite kasarmuks. 1917. aastal, saksa vägede lähenedes, põgenesid venelased ja palvela muudeti katoliku kirikuks, mis hiljem muudeti.
Keila Baptistikogudus pärast Teist maailmasõda ja tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Teist maailmasõda hakkas Keila Baptistikogudus taas aktiivselt tegutsema. 1960-ndatel ja 1970-ndatel olid koguduse tegevused rangelt kontrollitud, kuid sellest hoolimata jätkati usutalitusi ja vaimulikku tööd. Nõukogude ajal pidi kogudus tegutsema keerulistes oludes, kuid säilitati järjepidevus ja osavõtjate arv kasvas tasapisi.
Tänapäeval on Keila Baptistikogudus aktiivne ja kaasaegne kogudus, mis tegeleb nii vaimuliku kui ka sotsiaalse tööga. Kogudus korraldab regulaarselt jumalateenistusi, pühapäevakoole ja erinevaid noorte- ja naistetöid. Lisaks on kogudusel mitmeid koostööprojekte kohalike omavalitsuste ja teiste kirikute ning organisatsioonidega, et toetada kogukonna arengut ja pakkuda abi abivajajatele.
Keila Baptisti Kirik (Palvemaja)[muuda | muuda lähteteksti]
Keila mõisa omanik parun von Üxküll sulges mõisa viinavabriku ja muutis selle palvemajaks, mille tsaarivalitsus kinnitas. Palvemaja valmis ja õnnistati 18. augustil 1904.
Pühapäevakol ja muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Keila baptisti kiriku kõrval asus koguduse rajaja, pastor Adam Podini kodumaja, kus 1922-1929 tegutses Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar.
Emilie Podin alustas pühapäevakooliga 1903. aastal. 1906. aastaks oli koolis juba 43 õpilast. Kui Emilie Podin 1931. aastal tööst loobus, oli kogudusel klm pühapäevakooli: Keilas, Vasalemmas ja Ohtus, kokku 195 õpilase ja 6 õpetajaga. 1940-ndatel keelati võimude poolt pühapäevakoolide tegevus, mis taaselustati alles 1964. aastal. Emilie Podin organiseeris ka koguduse naisseltsi ja noortetööd.