Kategooria arutelu:Haridus
Mida peaks sisaldama kategooria "Haridus", nii et see ei kuuluks otse "Kasvatusteaduse" alla? Olen lihtsalt natuke segaduses. Esimese hooga tundub, et siia peaks kandma kas kogu "Kasvatusteaduse" kategooria sisu või siis mitte midagi. --Oop 06:22, 9 Dec 2004 (UTC)
- Kultuur oleks näiteks üks variant --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 16.54 (UTC)
Eesti Goethe-Gümnaasium[muuda lähteteksti]
Tere! Sooviksin lisada kategooria Haridus alla artikli Eesti Goethe-Gümnaasium´ist. Kas see oleks sobiv koht selle jaoks? Eesti Goethe-Gümnaasium oli Eesti Goethe-Seltsi alternatiivne haridusprogramm aastatel 1988-1991, jne
- Jah see sobiks siia, ning kui tegu oli õppeasutusega (nimest võib lugeda gümnaasium) siis võib lisada ka koolide alla, aga hariduse alla sobib ta igaljuhul --Dj Capricorn 3. veebruar 2007, kell 08:25 (UTC)
- Selleks tuleb kõigepealt luua artikkel Eesti Goethe-Gümnaasium. Kategooria tuleb lisada artikli lõppu nagu teistel artiklitel. Andres 3. veebruar 2007, kell 08:27 (UTC)
Kas oleks vaja hariduse alamkategooriaid kooliastmete järgi, nt algharidus, keskharidus, kõrgharidus? Igal neist on oma organisatsiooniline korraldus, ajalugu ja teooria, ses mõttes saab niimoodi sortida küll. Millised peaks olema süsteemsed temaatilised kategooriad? Meil on kategooriates majandus- ja keskkonnaharidus, aga ei ole nt keeleharidust või keeleõpet. Või peaks keeleõppe kategooria kuuluma "Õppimise" alla? (Kas "Õppimine" ja "Pedagoogika" ei peaks kuidagi suhestuma? "Õppimise" all on peamiselt pedagoogilised artiklid.) --Ehitaja (arutelu) 31. jaanuar 2019, kell 12:52 (EET)
- Kooliastme järgi saaks parema ülevaate küll. Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi liigitatakse alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendushariduseks. --Tiia (arutelu) 31. jaanuar 2019, kell 13:07 (EET)
- § 11-13 Hariduse liigitus ülesannete alusel: üld-, kutse- ja huviharidus. --Tiia (arutelu) 31. jaanuar 2019, kell 13:09 (EET)
- Nende liigituste ristumine on suhteliselt komplitseeritud. Kas sel juhul peaks tegema juurde 8 kategooriat? Kas huviharidus on astmetest täiesti kõrval? (Aga nn rahvaülikoolid?) Nt kutseharidust võidakse anda nii kesk- kui ka kõrgkoolis, ilmselt ka täiendusharidusena, vähemalt ajalooliselt on antud isegi põhiharidusena, aga tänapäeval ilmselt mitte alusharidusena? Samas ei saa nt suuri ülikoole panna pelgalt üldhariduse alla, sest kohati õpetatakse seal ka kitsalt eriala. Või see ikkagi ei lähe kutsehariduse alla? Mis me teeme siis, kui tavakeelne/intuitiivne/tervemõistuslik keelekasutus arvaks üht ja haridusministeeriumi dokument teist? Mul hakkas just pea valutama. --Ehitaja (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 15:53 (EET)
- Bakalaureus võib olla rakenduslik kõrgharidus ehk ametiõpe aga magistris tehakse minu arust ainult teadust. Täiendushariduse jätaks esialgu välja, sest ma hetkel ei tea, mis selle alla läheks aga muud kategooriad peaksid sobivad olema. Kõigis ei pruugi artikleid olla ja seega tuleks need tekitada siis, kui vastav artikkel on olemas. --Tiia (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 22:43 (EET)
- No räägitakse ju teadusmagistritest, mis tähendab, et kuskil peavad ka mitte- või ebateadusmagistrid olema. Misasjad siis kõik need Tipi haridusega insenerid on? Õpetajatelt nõutakse ka juba magistrikraadi ja need, kes selle häda sunnil kaitsevad, ei tee küll mingit erilist teadust. Hmh. Üldiselt pooldaksin küll pigem seda, et enne suurt sortimist oleks korralik süsteem valmis mõeldud, muidu ei saa pärast obsessiiv-kompulsiivne orav ka aru, mis kuhu minema peaks. --Ehitaja (arutelu) 14. veebruar 2019, kell 13:29 (EET)
- Bakalaureus võib olla rakenduslik kõrgharidus ehk ametiõpe aga magistris tehakse minu arust ainult teadust. Täiendushariduse jätaks esialgu välja, sest ma hetkel ei tea, mis selle alla läheks aga muud kategooriad peaksid sobivad olema. Kõigis ei pruugi artikleid olla ja seega tuleks need tekitada siis, kui vastav artikkel on olemas. --Tiia (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 22:43 (EET)
- Nende liigituste ristumine on suhteliselt komplitseeritud. Kas sel juhul peaks tegema juurde 8 kategooriat? Kas huviharidus on astmetest täiesti kõrval? (Aga nn rahvaülikoolid?) Nt kutseharidust võidakse anda nii kesk- kui ka kõrgkoolis, ilmselt ka täiendusharidusena, vähemalt ajalooliselt on antud isegi põhiharidusena, aga tänapäeval ilmselt mitte alusharidusena? Samas ei saa nt suuri ülikoole panna pelgalt üldhariduse alla, sest kohati õpetatakse seal ka kitsalt eriala. Või see ikkagi ei lähe kutsehariduse alla? Mis me teeme siis, kui tavakeelne/intuitiivne/tervemõistuslik keelekasutus arvaks üht ja haridusministeeriumi dokument teist? Mul hakkas just pea valutama. --Ehitaja (arutelu) 5. veebruar 2019, kell 15:53 (EET)