Kategooria arutelu:Eesti sõjavägi
minu meelest võiks mõelda, kas selle kategooria nimi võiks äkist olla hoopis Eesti kaitsejõud, mis 1) on nende jõudude tänapäevane ametlik nimi (arvestades, et suur jagu artikleid käsitleb nimelt 20. aastasaja lõppu ja 21. aastasada); 2) hõlmab igatahes Kaitseliitu (kas sõjavägi hõlmab, seda ma ei tea, ei tunne nii hästi sõjaeelseid seadusi). Ohpuu 29. juuli 2008, kell 08:33 (UTC)
- Või hoopis Eesti kaitsevägi[1], mis koosneb maaväest, mereväest, õhuväest ja kaitseliidust. Eesti Kaitsejõud (Eesti kaitsejõud nimi valesti)[2] koosnevad ainult kaitseväest ja kaitseliidust. Kas ma olen valesti aru saanud? --Tiuks 29. juuli 2008, kell 08:39 (UTC)
- oled veidi valesti aru saanud. Eesti kaitsejõud = Eesti kaitsevägi + Kaitseliit. Eesti kaitsejõude võiks kirjutada väikese tähega, sest seadus teeb ka nii, eesti.ee ei ole kuigi usaldusväärne allikas. (keeleliselt päris usaldusväärseid allikaid kaitsejõudude teemal ongi raske leida, ilmselt tuleb ikka pensioneerunud kpt Uibopuu käest lõpuks kysida.) kaitseväes on kolm väeliiki: maavägi, merevägi, õhuvägi. Kaitseliit pannakse neljandaks, sest Kaitseliidu ylem allub samuti otse kaitseväe juhatajale nagu väeliikide ylemad. ja on sama tähtis mees, st talle allub väeliigiga võrreldav struktuur. ja muidu mugavuse ja tabeli symmeetria pärast pannakse need neli kõrvuti. Ohpuu 30. juuli 2008, kell 00:22 (UTC)
- seega põhimõtteliselt ei ole systeem väga muutunud: enne sõda öeldi kaitsejõudude kohta relvastatud jõud ja kaitseväe kohta sõjavägi. Kaitseliit oli ikka Kaitseliit. erinevused: kaitseminnil mingeid yksusi enam pole, aint ametnikud. ja piirivalve on juba peaaegu nagu tsiviilamet, kuigi kannavad praegu veel vana harjumuse pärast maaväerohelisi vorme ja maaväe auastmeid (või vastavalt mereväe omi), a sedagi ei pruugi enam kauaks olla. Ohpuu 30. juuli 2008, kell 00:22 (UTC)
- Nii ma jõudin arusaamisele ka Arutelu:Eesti kaitsejõud. Ma parem ei näpi rohkem aga kõik ei ole nii nagu peab. --Tiuks 30. juuli 2008, kell 00:30 (UTC)
§ 4. Riigi kaitmiseks sõjalise tegevusega on relvastatud jõud.
§ 5. Relvastatud jõududeks on:
1) sõjavägi;
2) Sõjaministeeriumi üksused ja asutised;
3) piirivalve;
4) kaitseliit ― riigi sisemise ja välise julgeoleku kaitse alal.
§ 6. Sõjaväe moodustavad:
1) sõjaväe keskasutised: Sõjavägede Staap ja väeliikide inspektuurid;
2) maa-, mere- ja õhuväe väekoondised;
3) sõjavägede õppeasutised.
§ 7. Sõjaministeerium koosneb järgmistest keskasutistest:
1) Sõjavägede Varustusvalitsus;
2) Sõjavägede Tervishoiuvalitsus;
3) Sõjaväe Kõrgem Kohus;
4) Sõjaväe Prokuratuur.
(RT 1938, 38, 347 § 4.)