Funktsiooni integraal on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid, ning tegemist on terminiga , mis üldistab integraale . Funktsiooni integraali leidmise protsessi kutsutakse integreerimiseks .
Määratud integraal lõigul
(
x
1
;
x
2
)
{\displaystyle (x_{1};x_{2})}
Riemanni integraalsumma ligikaudne arvväärtus leitakse ristkülikute summana.
Riemanni summa koondub, kui osalõike vähendada ükskõik mis viisil.
Riemanni geomeetrilise definitsiooni järgi - täidetakse graafi alune ala (funktsiooni ja x-telje vaheline ala) lõpmata paljude lõpmata kitsa laiusega ristkülikutega , mille pindalade summa piirväärtus on integraali ligikaudseks väärtuseks .
Funktsioon
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
on integreeruv , kui ta on pidev ja tõkestatud kinnisel vahemikul (e. integreerimislõigus ).
S
Π
(
x
)
=
[
lim
n
→
∞
m
a
x
i
Δ
x
i
→
0
(
∑
i
=
1
n
f
(
ξ
i
)
Δ
x
i
)
, kus
Δ
x
i
=
x
b
−
x
a
n
]
Riemanni notatsioon
≡
{\displaystyle S_{\Pi }(x)={\underset {\text{Riemanni notatsioon}}{\left[\lim _{\underset {{\underset {i}{max}}\,\Delta x_{i}\to 0}{n\to \infty }}\,\left(\sum _{i=1}^{n}f(\xi _{i})\Delta x_{i}\right){\text{, kus }}\Delta x_{i}={\frac {x_{b}-x_{a}}{n}}\right]}}\equiv }
∫
x
a
x
b
f
(
x
)
d
x
Leibnizi notatsioon
{\displaystyle {\underset {\text{Leibnizi notatsioon}}{\int _{x_{a}}^{x_{b}}f(x)\,dx}}}
Kus kehtib alljärgnev:
konkreetse ristküliku alus on
Δ
x
i
{\displaystyle \,\Delta x_{i}}
konkreetse ristküliku kõrgus on
f
(
ξ
i
)
{\displaystyle \,f(\xi _{i})}
ristkülikute kogus on
n
{\displaystyle \,n}
d
y
d
x
=
f
(
x
)
{\displaystyle {\frac {dy}{dx}}=f(x)}
ja
Δ
x
≈
d
x
{\displaystyle \Delta x\approx dx}
[
x
a
;
x
b
]
→
R
{\displaystyle \,[x_{a};x_{b}]\to \mathbb {R} }
Integreerimislõiguga integraali kutsutakse määratud integraaliks , üldistatud ehk ilma lõiguta integraali aga määramata integraaliks .
Osad funktsioonid ei lähene ühele kindlale väärtusele ja nende puhul ei saa Riemanni järgi integraalsummat leida.
Määratud integraal (Riemanni integraali 1. klass), tuntud ka kui kumulatiivne summa ja kõvera alune pindala .
∫
x
a
x
b
f
(
x
)
d
x
=
integreerimine
F
(
x
)
|
x
a
x
b
{\displaystyle \int _{x_{a}}^{x_{b}}f(x)\,dx{\overset {\text{integreerimine}}{=}}F(x){\Big |}_{x_{a}}^{x_{b}}}
On integraal , mille funktsioon
f
{\displaystyle \,f}
reaalarvu tüüpi muutuja
x
{\displaystyle \,x}
korral on integreeruv kinnisel vahemikul
[
x
a
;
x
b
]
{\displaystyle \,[x_{a};x_{b}]}
, integreerides muutuja
x
{\displaystyle \,x}
'i järgi ja on võrdne funktsiooni
f
{\displaystyle \,f}
algfunktsioon 'iga
F
{\displaystyle \,F}
rajal
x
a
→
x
b
{\displaystyle x_{a}\to x_{b}}
, mis on võrdne
F
{\displaystyle \,F}
väärtuste vahega kohtadel
x
b
{\displaystyle \,x_{b}}
ja
x
a
{\displaystyle \,x_{a}}
. Määratud integraali ligikaudset väärtust saab arvutada vaid mitte päratutele integraalidele.[1]
Pikemalt artiklis Määratud integraal
Pikemalt artiklis Päratu integraal
Pikemalt artiklis Newton-Leibnizi valem
Määramata integraal (Riemann'i integraali 2. klass), tuntud ka kui tuletise pöördfunktsioon .
∫
f
(
x
)
d
x
=
Φ
(
x
)
=
F
(
x
)
+
C
.
{\displaystyle \int f(x)dx=\Phi (x)=F(x)+C.}
[2]
Pikemalt artiklis Määramata integraal
Fundamentaalteoreem 1
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
=
F
(
b
)
−
F
(
a
)
{\displaystyle \,\int _{a}^{b}f(x)dx=F(b)-F(a)}
Fundamentaalteoreem 2
d
d
x
∫
a
x
f
(
t
)
d
t
=
f
(
x
)
{\displaystyle \,{\frac {d}{dx}}\int _{a}^{x}f(t)dt=f(x)}
Pinna integraal
∮
S
f
(
x
y
z
)
d
S
=
∫
x
a
x
b
∫
y
a
y
b
f
(
x
,
y
,
f
z
(
x
,
y
)
)
(
∂
z
∂
x
)
2
+
(
∂
z
∂
y
)
2
+
1
d
y
d
x
{\displaystyle {\underset {S}{\oint }}f(xyz)\,dS=\int _{x_{a}}^{x_{b}}\int _{y_{a}}^{y_{b}}f(x,y,f_{z}(x,y)){\sqrt {\left({\frac {\partial z}{\partial x}}\right)^{2}+\left({\frac {\partial z}{\partial y}}\right)^{2}+1}}\,dy\,dx}
Pikemalt artiklis Pinna integraal
Lebesgue ’i integraal
L
[
x
a
;
x
b
]
(
x
)
=
∫
[
x
a
;
x
b
]
f
(
x
)
d
m
(
x
)
=
∫
x
a
x
b
f
(
x
)
d
x
{\displaystyle {\mathcal {L}}_{[x_{a};x_{b}]}(x)=\int _{[x_{a};x_{b}]}f(x)\,dm(x)=\int _{x_{a}}^{x_{b}}f(x)\,dx}
Järgnevate omaduste tõestus, on saadaval:
Kuna kehtivad homogeensus ja aditiivsus , saame järeldada, et määramata integraal on lineaarsuse omadus.
[3]
Tuletise reeglitest olenevalt on funktsiooni ja integreerimiskonstandi tuletis 0:
[
f
(
x
)
+
C
]
′
=
f
′
(
x
)
{\displaystyle \left[f(x)+C\right]'=f'(x)}
Funktsiooni tuletise integraal on algfunktsioon ja suvaline konstant
C
{\displaystyle C}
(integreerimiskonstant ).
∫
f
′
(
x
)
d
x
=
f
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int f'(x)\,dx=f(x)+C}
(
∫
f
(
x
)
d
x
)
′
=
f
(
x
)
{\displaystyle \left(\int f(x)\,dx\right)'=f(x)}
Funktsiooni
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
muutuja kordaja reaalarvu
a
{\displaystyle \,a}
saab integraalist välja tuua.
∫
a
f
(
x
)
d
x
=
a
∫
f
(
x
)
d
x
{\displaystyle \int af(x)\,dx=a\int f(x)\,dx}
Summa ja vahe korral on võimalik funktsioonid üksteisest lahti harutada kaheks integraaliks .
∫
(
f
(
x
)
±
g
(
x
)
)
d
x
=
∫
f
(
x
)
d
x
±
∫
g
(
x
)
d
x
{\displaystyle \int (f(x)\pm g(x))\,dx=\int f(x)dx\pm \int g(x)dx}
Alljärgnev eeldab, et funktsioonid
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
ja
g
(
x
)
{\displaystyle \,g(x)}
on ühtlaselt pidevad lõigul
[
a
;
b
]
, kus
a
<
b
ja
a
,
b
∈
R
{\displaystyle [a;b]{\text{, kus }}a<b{\text{ ja }}a,b\in \mathbb {R} }
, ning antud lõigul on lokaalne maksimum
M
{\displaystyle \,M}
ja lokaalne miinimum
m
{\displaystyle \,m}
.
Funktsiooni
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
määratud integraal rajades
a
{\displaystyle \,a}
-st
b
{\displaystyle \,b}
-ni on võrdne algfunktsiooni väärtuse kohal b ja algfunktsiooni väärtuse kohal a vahega.
Kui vahetada määratud integraali rajad, muutub märk integraali ees vastupidiseks.
Kui funktsiooni lõigu pikkus on 0, ehk
a
=
b
{\displaystyle \,a=b}
, siis integraali väärtus on 0.
∫
x
a
x
b
f
(
x
)
d
x
→
Newton-Leibniz
{
F
(
x
b
)
−
F
(
x
a
)
, kus
x
a
<
x
b
F
(
x
a
)
−
F
(
x
b
)
, kus
x
a
>
x
b
0
, kus
x
a
=
x
b
{\displaystyle \int _{x_{a}}^{x_{b}}f(x)\,dx{\overset {\text{Newton-Leibniz}}{\rightarrow }}\left\{{\begin{array}{cc}F(x_{b})-F(x_{a})&{\text{, kus }}x_{a}<x_{b}\\F(x_{a})-F(x_{b})&{\text{, kus }}x_{a}>x_{b}\\0&{\text{, kus }}x_{a}=x_{b}\\\end{array}}\right.}
Funktsiooni
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
muutuja kordaja reaalarvu
a
{\displaystyle \,a}
saab integraali märgi alt välja tuua.
∫
a
b
c
f
(
x
)
d
x
=
c
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
{\displaystyle \int _{a}^{b}cf(x)\,dx=c\int _{a}^{b}f(x)\,dx}
Kahe funktsiooni summa või vahe määratud integraal on võrdne nende funktsioonide summa või vahe määratud integraalidega.
∫
a
b
(
f
(
x
)
±
g
(
x
)
)
d
x
=
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
±
∫
a
b
g
(
x
)
d
x
{\displaystyle \int _{a}^{b}(f(x)\pm g(x))\,dx=\int _{a}^{b}f(x)dx\pm \int _{a}^{b}g(x)dx}
Määratud integraali lõiku saab poolitada lõikudeks. See on tuntud, kui aditiivsuse omadus.
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
=
∫
a
c
f
(
x
)
d
x
+
∫
c
b
f
(
x
)
d
x
, kus
a
<
c
<
b
{\displaystyle \int _{a}^{b}f(x)\,dx=\int _{a}^{c}f(x)\,dx+\int _{c}^{b}f(x)\,dx{\text{, kus }}a<c<b}
Kui muutujat mille järgi integreeritakse ei leidu, on tegemist konstandiga , nimetagem seda
c
{\displaystyle \,c}
. Määratud integraal i puhul lihtsutub see:
∫
a
b
c
d
x
=
c
(
b
−
a
)
{\displaystyle \int _{a}^{b}c\,dx=c(b-a)}
Funktsiooni
f
(
x
)
{\displaystyle \,f(x)}
määratud integraali absoluutväärtus on väiksem või võrdne selle funktsiooni absoluutväärtuse määratud integraalist .
|
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
|
≤
∫
a
b
|
f
(
x
)
|
d
x
{\displaystyle \left|\int _{a}^{b}f(x)\,dx\right|\leq \int _{a}^{b}\left|f(x)\right|\,dx}
Kui
f
(
x
)
≥
g
(
x
)
, kus
a
≤
x
≤
b
, siis
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
≥
∫
b
a
g
(
x
)
d
x
{\displaystyle {\text{Kui }}f(x)\geq g(x){\text{ , kus }}a\leq x\leq b{\text{, siis }}\int _{a}^{b}f(x)\,dx\geq \int _{b}^{a}g(x)\,dx}
Kui
f
(
x
)
≥
0
, kus
a
≤
x
≤
b
, siis
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
≥
0
{\displaystyle {\text{Kui }}f(x)\geq 0{\text{ , kus }}a\leq x\leq b{\text{, siis }}\int _{a}^{b}f(x)\,dx\geq 0}
Kui
m
≤
f
(
x
)
≤
M
, kus
a
≤
x
≤
b
, siis
m
(
b
−
a
)
≤
∫
a
b
f
(
x
)
d
x
≤
M
(
b
−
a
)
{\displaystyle {\text{Kui }}m\leq f(x)\leq M{\text{ , kus }}a\leq x\leq b{\text{, siis }}m(b-a)\leq \int _{a}^{b}f(x)\,dx\leq M(b-a)}
...
Alljärgnevalt on eeldatud, et:
a
>
0
, ning
a
∈
R
{\displaystyle a>0{\text{, ning }}a\in \mathbb {R} }
C
{\displaystyle C}
on integreerimiskonstant
Integaalide tabeli koostamisel on kasutatud elementaarfunktsioonide tuletiseid.
∫
k
x
a
d
x
=
k
{
x
a
+
1
a
+
1
+
C
,
kui
a
∈
R
,
a
≠
−
1
ln
|
x
|
+
C
,
kui
a
=
−
1
→
{
∫
1
x
d
x
=
2
x
+
C
∫
d
x
=
x
+
C
∫
1
x
2
d
x
=
−
1
x
+
C
{\displaystyle \int kx^{a}\,dx=k\left\{{\begin{array}{cc}{\frac {x^{a+1}}{a+1}}+C,&{\text{kui }}a\in \mathbb {R} ,a\neq -1\\\ln |x|+C,&{\text{kui }}a=-1\end{array}}\right.\to \left\{{\begin{array}{c}\int {\frac {1}{\sqrt {x}}}\,dx=2{\sqrt {x}}+C\\\int \,dx=x+C\\\int {\frac {1}{x^{2}}}\,dx=-{\frac {1}{x}}+C\\\end{array}}\right.}
∫
a
x
d
x
=
a
x
l
n
(
a
)
+
C
, kus
a
>
0
,
a
≠
1
→
∫
e
x
d
x
=
e
x
+
C
{\displaystyle \int a^{x}\,dx={\frac {a^{x}}{ln(a)}}+C{\text{, kus }}a>0,a\neq 1\to \int e^{x}\,dx=e^{x}+C}
∫
ln
(
x
)
d
x
=
x
ln
(
x
)
−
x
+
C
{\displaystyle \int \ln(x)\,dx=x\ln(x)-x+C}
∫
sin
(
x
)
d
x
=
−
cos
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \sin(x)\,dx=-\cos(x)+C}
∫
cos
(
x
)
d
x
=
sin
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \cos(x)\,dx=\sin(x)+C}
∫
1
cos
2
(
x
)
d
x
=
tan
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\cos ^{2}(x)}}\,dx=\tan(x)+C}
∫
1
sin
2
(
x
)
d
x
=
−
cot
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sin ^{2}(x)}}\,dx=-\cot(x)+C}
∫
1
1
−
x
2
d
x
=
arcsin
(
x
)
+
C
=
−
arccos
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sqrt {1-x^{2}}}}\,dx=\arcsin(x)+C=-\arccos(x)+C}
∫
1
1
+
x
2
d
x
=
arctan
(
x
)
+
C
=
−
arccot
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{1+x^{2}}}\,dx=\arctan(x)+C=-\operatorname {arccot}(x)+C}
∫
1
y
2
−
x
2
d
x
=
arcsin
(
x
y
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sqrt {y^{2}-x^{2}}}}\,dx=\arcsin \left({\frac {x}{y}}\right)+C}
∫
1
y
2
+
x
2
d
x
=
1
y
arctan
(
x
y
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{y^{2}+x^{2}}}\,dx={\frac {1}{y}}\arctan \left({\frac {x}{y}}\right)+C}
Lisaks eelnimetatule:
∫
sin
(
A
)
cos
(
B
)
d
x
=
sin
(
A
−
B
)
+
sin
(
A
+
B
)
2
+
C
{\displaystyle \int \sin(A)\cos(B)\,dx={\frac {\sin(A-B)+\sin(A+B)}{2}}+C}
∫
sin
(
A
)
sin
(
B
)
d
x
=
sin
(
A
−
B
)
−
cos
(
A
+
B
)
2
+
C
{\displaystyle \int \sin(A)\sin(B)\,dx={\frac {\sin(A-B)-\cos(A+B)}{2}}+C}
∫
cos
(
A
)
cos
(
B
)
d
x
=
cos
(
A
−
B
)
+
cos
(
A
+
B
)
2
+
C
{\displaystyle \int \cos(A)\cos(B)\,dx={\frac {\cos(A-B)+\cos(A+B)}{2}}+C}
∫
sec
(
x
)
tan
(
x
)
d
x
=
sec
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \sec(x)\tan(x)\,dx=\sec(x)+C}
∫
csc
(
x
)
cot
(
x
)
d
x
=
−
csc
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \csc(x)\cot(x)\,dx=-\csc(x)+C}
∫
tan
(
x
)
d
x
=
l
n
(
−
sec
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \tan(x)\,dx=ln(-\sec(x))+C}
∫
cot
(
x
)
d
x
=
l
n
(
sin
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \cot(x)\,dx=ln(\sin(x))+C}
∫
sec
(
x
)
d
x
=
l
n
(
sec
(
x
)
+
tan
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \sec(x)\,dx=ln(\sec(x)+\tan(x))+C}
∫
csc
(
x
)
d
x
=
l
n
(
csc
(
x
)
−
cot
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \csc(x)\,dx=ln(\csc(x)-\cot(x))+C}
∫
sin
2
(
x
)
d
x
=
x
2
−
sin
(
2
x
)
4
+
C
{\displaystyle \int \sin ^{2}(x)\,dx={\frac {x}{2}}-{\frac {\sin(2x)}{4}}+C}
∫
cos
2
(
x
)
d
x
=
x
2
+
sin
(
2
x
)
4
+
C
{\displaystyle \int \cos ^{2}(x)\,dx={\frac {x}{2}}+{\frac {\sin(2x)}{4}}+C}
∫
tan
2
(
x
)
d
x
=
tan
(
x
)
−
x
+
C
{\displaystyle \int \tan ^{2}(x)\,dx=\tan(x)-x+C}
∫
cot
2
(
x
)
d
x
=
−
cot
(
x
)
−
x
+
C
{\displaystyle \int \cot ^{2}(x)\,dx=-\cot(x)-x+C}
∫
sec
2
(
x
)
d
x
=
tan
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \sec ^{2}(x)\,dx=\tan(x)+C}
∫
csc
2
(
x
)
d
x
=
−
cot
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \csc ^{2}(x)\,dx=-\cot(x)+C}
∫
cosh
(
x
)
d
x
=
sinh
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \cosh(x)\,dx=\sinh(x)+C}
∫
sinh
(
x
)
d
x
=
cosh
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int \sinh(x)\,dx=\cosh(x)+C}
∫
tanh
(
x
)
d
x
=
ln
(
cosh
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \tanh(x)\,dx=\ln(\cosh(x))+C}
∫
coth
(
x
)
d
x
=
ln
(
sinh
(
x
)
)
+
C
{\displaystyle \int \coth(x)\,dx=\ln(\sinh(x))+C}
∫
1
sinh
2
(
x
)
d
x
=
−
coth
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sinh ^{2}(x)}}\,dx=-\coth(x)+C}
∫
1
cosh
2
(
x
)
d
x
=
tanh
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\cosh ^{2}(x)}}\,dx=\tanh(x)+C}
∫
1
1
+
x
2
d
x
=
sinh
−
1
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sqrt {1+x^{2}}}}\,dx=\sinh ^{-1}(x)+C}
∫
1
−
1
+
x
2
d
x
=
cosh
−
1
(
x
)
+
C
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sqrt {-1+x^{2}}}}\,dx=\cosh ^{-1}(x)+C}
∫
1
1
−
x
2
d
x
=
{
coth
−
1
(
x
)
+
C
, kui
x
∈
(
−
1
;
1
)
tanh
−
1
(
x
)
+
C
, kui
x
∈
R
ilma
[
−
1
;
1
]
{\displaystyle \int {\frac {1}{\sqrt {1-x^{2}}}}\,dx=\left\{{\begin{array}{cc}\coth ^{-1}(x)+C&{\text{, kui }}x\in (-1;1)\\\tanh ^{-1}(x)+C&{\text{, kui }}x\in \mathbb {R} {\text{ ilma }}[-1;1]\end{array}}\right.}
Paljudel juhtudel ei ole
∫
f
(
x
)
d
x
{\displaystyle \int f(x)\,dx}
elementaarfunktsioonide kaudu lõplikult väljendatav. Triviaalseimad näited on integraal geomeetrilise nurga
x
{\displaystyle \,x}
jagatis
x
{\displaystyle \,x}
'ga ja 1 jagatis naturaallogaritmiga
x
{\displaystyle \,x}
ist. Antud juhtudel eksisteerib vastus komplekstasandil, ehk lisandub imaginaartelg.
integraalsiinus
s
i
(
x
)
=
∫
sin
(
x
)
x
d
x
{\displaystyle si(x)=\int {\frac {\sin(x)}{x}}\,dx}
integraalkoosinus
c
i
(
x
)
=
∫
cos
(
x
)
x
d
x
{\displaystyle ci(x)=\int {\frac {\cos(x)}{x}}\,dx}
integraallogaritm
l
i
(
x
)
=
∫
1
ln
(
x
)
d
x
{\displaystyle li(x)=\int {\frac {1}{\ln(x)}}\,dx}
Hüperpoolsete ja trigonomeetriliste funktsioonite integreerimisel kerkib palju sarnaseid probleeme. Sageli on otstarbekas enne hüperpoolsete funktsioonide integreerimist teisendada integreeritavat avaldist, kasutades mõnda järgnevatest valemitest[4] .
Järgnevate valemite tõestuse video, on saadaval: khanacadamy [ EN ]
sin
(
A
±
B
)
=
sin
(
A
)
cos
(
B
)
±
sin
(
B
)
cos
(
A
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\sin(A\pm B)=\sin(A)\cos(B)\pm \sin(B)\cos(A)}
cos
(
A
±
B
)
=
cos
(
A
)
cos
(
B
)
∓
sin
(
B
)
sin
(
A
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\cos(A\pm B)=\cos(A)\cos(B)\mp \sin(B)\sin(A)}
2
sin
(
A
)
cos
(
B
)
=
sin
(
A
−
B
)
+
sin
(
A
+
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sin(A)\cos(B)=\sin(A-B)+\sin(A+B)}
2
sin
(
A
)
sin
(
B
)
=
cos
(
A
−
B
)
−
cos
(
A
+
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sin(A)\sin(B)=\cos(A-B)-\cos(A+B)}
2
cos
(
A
)
cos
(
B
)
=
cos
(
A
−
B
)
+
cos
(
A
+
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\cos(A)\cos(B)=\cos(A-B)+\cos(A+B)}
2
sin
(
x
)
cos
(
x
)
=
sin
(
2
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sin(x)\cos(x)=\sin(2x)}
2
sin
2
(
x
)
=
1
−
cos
(
2
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sin ^{2}(x)=1-\cos(2x)}
2
cos
2
(
x
)
=
1
+
cos
(
2
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\cos ^{2}(x)=1+\cos(2x)}
cos
(
2
x
)
=
cos
(
x
)
2
−
sin
(
x
)
2
{\displaystyle {\frac {}{}}\cos(2x)=\cos(x)^{2}-\sin(x)^{2}}
sin
(
2
x
)
=
2
cos
(
x
)
sin
(
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\sin(2x)=2\cos(x)\sin(x)}
Pikemalt artiklis Trigonomeetrilised_funktsioonid
cosh
2
(
x
)
−
sinh
2
(
x
)
=
1
{\displaystyle {\frac {}{}}\cosh ^{2}(x)-\sinh ^{2}(x)=1}
cosh
2
(
x
)
+
sinh
2
(
x
)
=
cosh
(
2
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\cosh ^{2}(x)+\sinh ^{2}(x)=\cosh(2x)}
2
sinh
2
(
x
)
=
cosh
(
2
x
)
−
1
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sinh ^{2}(x)=\cosh(2x)-1}
2
cosh
2
(
x
)
=
cosh
(
2
x
)
+
1
{\displaystyle {\frac {}{}}2\cosh ^{2}(x)=\cosh(2x)+1}
2
sinh
(
x
)
cosh
(
x
)
=
sinh
(
2
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sinh(x)\cosh(x)=\sinh(2x)}
2
sinh
(
A
)
cosh
(
B
)
=
sinh
(
A
+
B
)
+
sinh
(
A
−
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sinh(A)\cosh(B)=\sinh(A+B)+\sinh(A-B)}
2
cosh
(
A
)
cosh
(
B
)
=
cosh
(
A
+
B
)
+
cosh
(
A
−
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\cosh(A)\cosh(B)=\cosh(A+B)+\cosh(A-B)}
2
sinh
(
A
)
sinh
(
B
)
=
cosh
(
A
+
B
)
−
cosh
(
A
−
B
)
{\displaystyle {\frac {}{}}2\sinh(A)\sinh(B)=\cosh(A+B)-\cosh(A-B)}
Pikemalt artiklis Hüperboolsed_funktsioonid
sinh
(
x
)
=
1
csch
(
x
)
{\displaystyle \sinh(x)={\frac {1}{{\text{csch}}(x)}}}
sinh
(
x
)
=
1
2
(
e
x
−
e
−
x
)
{\displaystyle \sinh(x)={\frac {1}{2}}\left(e^{x}-e^{-x}\right)}
sinh
(
x
)
=
−
i
csc
(
i
x
)
{\displaystyle \sinh(x)=-{\frac {i}{\csc(ix)}}}
sinh
(
x
)
=
i
cos
(
π
2
+
i
x
)
{\displaystyle \sinh(x)=i\cos \left({\frac {\pi }{2}}+ix\right)}
sinh
(
x
)
=
−
(
i
cosh
(
x
+
i
π
2
)
)
{\displaystyle \sinh(x)=-\left(i\cosh \left(x+{\frac {i\pi }{2}}\right)\right)}
sinh
(
x
)
=
i
cosh
(
−
x
+
i
π
2
)
{\displaystyle \sinh(x)=i\cosh \left(-x+{\frac {i\pi }{2}}\right)}
sinh
(
x
)
=
−
(
i
cos
(
π
2
−
i
x
)
)
{\displaystyle \sinh(x)=-\left(i\cos \left({\frac {\pi }{2}}-ix\right)\right)}
sinh
(
x
)
=
−
i
sec
(
π
2
−
i
x
)
{\displaystyle \sinh(x)=-{\frac {i}{\sec \left({\frac {\pi }{2}}-ix\right)}}}
Pikemalt artiklis Hüperboolne_siinus
cosh
(
x
)
=
cos
(
i
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {}{}}\cos(ix)}
cosh
(
x
)
=
cos
(
−
i
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {}{}}\cos(-ix)}
cosh
(
x
)
=
1
2
(
e
−
x
+
e
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {1}{2}}\left(e^{-x}+e^{x}\right)}
cosh
(
x
)
=
1
sec
(
i
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {1}{\sec(ix)}}}
cosh
(
x
)
=
1
csc
(
π
2
+
i
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {1}{\csc \left({\frac {\pi }{2}}+ix\right)}}}
cosh
(
x
)
=
1
csc
(
π
2
−
i
x
)
{\displaystyle \cosh(x)={\frac {1}{\csc \left({\frac {\pi }{2}}-ix\right)}}}
cosh
(
x
)
=
−
i
csch
(
x
+
i
π
2
)
{\displaystyle \cosh(x)=-{\frac {i}{{\text{csch}}\left(x+{\frac {i\pi }{2}}\right)}}}
cosh
(
x
)
=
−
i
csch
(
−
x
+
i
π
2
)
{\displaystyle \cosh(x)=-{\frac {i}{{\text{csch}}\left(-x+{\frac {i\pi }{2}}\right)}}}
Pikemalt artiklis Hüperboolne_koosiinus
coth
(
x
)
=
i
cot
(
i
x
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\coth(x)=i\cot(ix)}
coth
(
x
)
=
−
(
i
cot
(
−
i
x
)
)
{\displaystyle {\frac {}{}}\coth(x)=-(i\cot(-ix))}
coth
(
x
)
=
2
e
2
x
−
1
+
1
{\displaystyle \coth(x)={\frac {2}{e^{2x}-1}}+1}
coth
(
x
)
=
i
tan
(
i
x
)
{\displaystyle \coth(x)={\frac {i}{\tan(ix)}}}
coth
(
x
)
=
tanh
(
x
−
1
2
(
i
π
)
)
{\displaystyle \coth(x)=\tanh \left(x-{\frac {1}{2}}(i\pi )\right)}
coth
(
x
)
=
i
tan
(
π
2
−
i
x
)
{\displaystyle \coth(x)=i\tan \left({\frac {\pi }{2}}-ix\right)}
coth
(
x
)
=
−
(
i
tan
(
π
2
+
i
x
)
)
{\displaystyle \coth(x)=-\left(i\tan \left({\frac {\pi }{2}}+ix\right)\right)}
coth
(
x
)
=
e
−
x
+
e
x
e
x
−
e
−
x
{\displaystyle \coth(x)={\frac {e^{-x}+e^{x}}{e^{x}-e^{-x}}}}
Pikemalt artiklis Hüperboolne_kootangens
tanh
(
x
)
=
1
coth
(
x
)
{\displaystyle \tanh(x)={\frac {1}{\coth(x)}}}
tanh
(
x
)
=
2
e
−
2
x
+
1
−
1
{\displaystyle \tanh(x)={\frac {2}{e^{-2x}+1}}-1}
tanh
(
x
)
=
−
i
cot
(
i
x
)
{\displaystyle \tanh(x)=-{\frac {i}{\cot(ix)}}}
tanh
(
x
)
=
coth
(
x
−
1
2
(
i
π
)
)
{\displaystyle \tanh(x)=\coth \left(x-{\frac {1}{2}}(i\pi )\right)}
tanh
(
x
)
=
i
cot
(
π
2
+
i
x
)
{\displaystyle \tanh(x)=i\cot \left({\frac {\pi }{2}}+ix\right)}
tanh
(
x
)
=
−
coth
(
−
x
+
i
π
2
)
{\displaystyle \tanh(x)=-\coth \left(-x+{\frac {i\pi }{2}}\right)}
tanh
(
x
)
=
−
(
i
cot
(
π
2
−
i
x
)
)
{\displaystyle \tanh(x)=-\left(i\cot \left({\frac {\pi }{2}}-ix\right)\right)}
tanh
(
x
)
=
e
x
−
e
−
x
e
−
x
+
e
x
{\displaystyle \tanh(x)={\frac {e^{x}-e^{-x}}{e^{-x}+e^{x}}}}
Pikemalt artiklis Hüperboolne_tangens
Integraalkoosinus lõigul [-40;40]
Integraalkoosinus lõigul [-4;4]
Integraalsiinus lõigul [-40;40]
Integraalsiinus lõigul [-4;4]
Trigonomeetriliste funktsioonide standardkuju joonised [ muuda | muuda lähteteksti ]
Arkusfunktsioonide standardkuju joonised [ muuda | muuda lähteteksti ]
Arkuskoosinus lõigul [-40;40]
Arkuskoosinus lõigul [-4;4]
Arkuskootangens lõigul [-40;40]
Arkuskootangens lõigul [-4;4]
Arkuskoosekanss lõigul [-40;40]
Arkuskoosekanss lõigul [-4;4]
Arkusseekans lõigul [-40;40]
Arkusseekans lõigul [-4;4]
Arkussiinus lõigul [-40;40]
Arkussiinus lõigul [-4;4]
Arkustangens lõigul [-40;40]
Arkustangens lõigul [-4;4]
Hüperboolsete funktsioonide standardkuju joonised [ muuda | muuda lähteteksti ]
Hüperpoolne koosinus lõigul [-40;40]
Hüperpoolne koosinus lõigul [-4;4]
Hüperpoolne kootangens lõigul [-40;40]
Hüperpoolne kootangens lõigul [-4;4]
Hüperpoolne koosekanss lõigul [-40;40]
Hüperpoolne koosekanss lõigul [-4;4]
Hüperpoolne seekans lõigul [-40;40]
Hüperpoolne seekans lõigul [-4;4]
Hüperpoolne siinus lõigul [-40;40]
Hüperpoolne siinus lõigul [-4;4]
Hüperpoolne tangens lõigul [-40;40]
Hüperpoolne tangens lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkuskoosinus lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkuskoosinus lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkuskootangens lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkuskootangens lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkuskoosekanss lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkuskoosekanss lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkusseekans lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkusseekans lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkussiinus lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkussiinus lõigul [-4;4]
Hüperpoolne arkustangens lõigul [-40;40]
Hüperpoolne arkustangens lõigul [-4;4]
Integraali abil saab leida näiteks:
funktsiooni ja x-teljega piiratud ala neto pindala . Kui integraali võetakse x'i järgi, siis pindala mis on x-telje peal on positiivne ja x-telje all on negatiivne, st. täispindala saamiseks tuleb integraal alamlõikude summana arvutada, kus negatiivsetest pindaladest tuleb absoluutväärtus võtta.
Füüsikas kiirendust integreerides aja järgi saab kiiruse
Füüsikas hetkkiirust integreerides aja järgi saab siirde .
WolframAlpha [EN] Otsingumootor, mis lahendab Mathematica programmeerimiskoodi sh. integraale . Lisaks vastusele luuakse joonis ja nupuvajutusega on võimalik genereerida määramata integraalile lahenduskäik selgitustega - nõnda nagu inimene integraale lahendab.
Wolfram Integrator [EN] Võimaldab võhikutel ühekordse määramata integraali vastus leida, integreerides x'i järgi.
PatrickJMT [EN] Suur kogus kvaliteetsed video loengud teemade / ülessannete kaupa, sh. integraale, ülikooli matemaatika kursuste kontekstis.
KHANACADEMY [EN] Massiivne kogus haridus materjale sisu, sh. integraale. Võimaldab ka veebis ülessannete lahendamist, nende automaatne hindamist ja abi. Võitnud Google: Project 10^100[5] ja on Bill Gates 'i lemmik õpetaja[6] .
Tammeraid, Ivar (2001), Matemaatiline analüüs I : Elektrooniline õppevahend (1st ed.), TTÜ Kirjastus, ISBN 9985-59-289-1
Tammeraid, Ivar (2003), Matemaatiline analüüs II (1st ed.), TTÜ Kirjastus, ISBN 9985-59-366-9
Strang, Gilbert (1999), Calculus: Online Textbook (1st ed.), Wellesly-Cambridge Press, ISBN 9780961408824