John Yossarian

Artikkel räägib ka järgmistest tegelastest Snowden ja Yossariani telgikaaslased.

Kapten John Yossarian on Joseph Helleri romaanis "Catch-22" ja selle järjes "Closing Time" esinev väljamõeldud peategelane.

Romaanis "Catch-22" on Yossarian 28-aastane kapten Ameerika Ühendriikide sõjaväe õhujõudude 256. eskadronis, kus ta teenis pommisihtijana B-25 Mitchelli lennukil. Yossariani baas asus väikesel Pianosa saarel Itaalia ranniku ligidal Teise maailmasõja ajal. Yossarianiga juhtunu põhineb suuresti autori enda kogemustel: Heller oli samuti pommisihtija teise maailmasõja ajal Itaalia ranniku lähistel.

Nimi

"Catch-22-s" on Yossarian Assüüria päritolu sõdur teises maailmasõjas, kuigi nimi viitab Armeenia päritolule "ian" lõpu tõttu. Siiski pole Yossarian Armeenia perekonnanimi. Eeldatakse, et Yossariani eesnimi on John, millele vihjab Colonel Korni remark: "Kutsu mind Blackieks, John. Me oleme nüüd sõbrad." Kuid see lause sisaldab suurel määral ebamäärasust, mis lisab Yossariani tegelaskuju salapärale.

Yossariani eksootiline nimi oli Helleri poolt valitud näitamaks peategelase irdumisele peavoolu sõjaväekultuurist. Yossariani nime kirjeldatakse kui "vastik, välismaine, ebameeldiv nimi, mis lihtsalt ei tekitanud usaldust." Vastandina "... mitte üldse nagu sellised puhtad, karged, ausad ameerika nimed nagu Cathcart, Peckem ja Dreedle."

Enamgi veel, Heller nägi Ameerika juudi kogukonda üha rohkem peavoolu ühiskonda integreeritud olevat ja seega otsustas mitte oma romaani peategelasele juudi nime ja Coney Islandi tausta anda (nagu Helleril endal oli). Nime päritolu kohta tunnistas Heller hilisematel eluaastatel, et nime "Yossarian" tuletas ta ühe oma õhujõu tuttava, Francis Yohannani nimest, rõhutades, et Yossarian ise oli "soovi kehastus" ("Now and Then" 175-6)."

Karakteri visand

Catch-22

Motivatsioon

Romaanis muretseb Yossarian läbivalt selle üle, et inimesed tahavad teda tappa, otseselt (tema lennukit rünnates) või kaudselt (sundides teda missioone lendama) ning ta teeb suuri pingutusi, et ellu jääda.

Sihid

Yossariani motivatsioon on "elada igavesti või surra seda üritades". Sõjas ellujäämiseks kasutab Yossarian mitmeid võtteid:

• Ohtlike missioonide edasilükkamine kõikide võimalike vahendite abil (näiteks eskadroni mürgitamine ning pommijoone liigutamine Bologna piiramise ajal).
• Pidevalt ennast haiglasse arvele võttes fiktiivsete maksakaebustega ("valu maksas, mis meenutas kollatõbe"), sealhulgas kasutades ka fiktiivset "Garnett-Fleischakeri sündroomi" ja kasutades ära eripära, et tema kehatemperatuur on pidevalt 101 kraadi Fahrenheiti järgi.
• Paludes oma piloodil teha järske kõrvalepõikemanöövreid õhutõrje meetmete puhul. Asi, mida teistelt pilootidelt ei palu.
• Sepitsedes plaani Šveitsi põgeneda, et olla interneeritud sõja lõpuni "ülima luksuse ja kerguse tingimustes."

Yossarian nagu paljudki teised sõdurid püüavad sõjas toimuvast põgeneda läbi joomise, ülesöömise sööklas ja seksi, kuigi romaanis toimuvaid sündmusi arvestades võib arvata, et ta teeks neid asju niikuinii.

Suhted ja konfliktid

Yossarian on pidevas konfliktis Catch-22-ga, ebamäärase sõjaväelise määrustiku osaga, mida ta ülemad kasutavad oma ebaloogiliste nõudmiste põhjendamiseks.

Põhiosa "Catch-22-st", mis Yossariani häirib, on seotud tema suhetega teise ohvitseridega tema eskadronis nagu neurootiline Näljane Joe (Hungry Joe), sõjast (liig)kasu saav Milo, idealistlik Nately ja isekas Doc Daneeka. On palju tegelasi, kes Yossarianile meeldivad ja keda ta vihkab. Tema parimad sõbrad on Dunbar, Kaplan, Nately, Näljane Joe, McWatt ja Orr. Kahe tegelasega Yossarian vaidleb, kuid on suures kurvastuses kui nad kaovad, nendeks on Clevinger ja Orr Ta vihkab enamikku oma ülemustest tema ohtuseadmise pärast, eriti sadistlikku McCarthylilikku karjeristi Kapten Blacki ja egomaniakist kolonel Cathcarti, kes pidevalt tõstab missioonide arvu, mida on tarvis ära teha teenistuse lõpetamiseks ja koju naasmiseks. Lisaks pakub Kolonel Cathcart pidevalt enda mehi kõige ohtlikumatele missioonidele, et ülemuste seas hea välja paista.

Yossarian näitab erilist kurbust meeste osas, kes surevad romaani käigus, eriti Snowden, McWatt, Nately, Dobbs ja Näljane Joe või nende osas, kes eeldatavasti on kadunud; Orr, Clevinger ja Dunbar. Tema suhe värvatud laskuri Snowdeniga on ilmekas ja moodustab romaani emotsionaalse keskme. Kui Snowden saab Avignoni kohal haavata, siis on Yossarian see, kes püüab teda aidata ainult selleks, et näha teda suremas eemaletõukavat surma.

Äratundmine

Romaani lõpus on Yossarian nõus tegema kokkuleppe kolonel Cathcarti ja kolonel Korniga selle asemel, et seista sõjatribunali ees loata Roomas käimise tõttu. Kokkulepe lubab Yossarianil koju minna kui ta teeskleb, et on kolonel Cathcarti ja kolonel Korniga "semud"; "hakka üheks meist." Korn seletab seda seeläbi, et armee "hakkab sind ülistama ja saadab su koju nagu kangelane, keda Pentagon hakkab kasutama moraali ja avalike suhete eesmärkidel." See aitab Yossarianil sõjast välja saada panustamata juurde madalale moraalile, mis väeosas tema tõttu levis, lisaks aitaks see tema ülemustel enda ülemuste silmis hea välja paista. Yossariani jaoks on see kokkulepe eemaletõukav kuna see veab alt kõik ülejäänud eskadronis, kes sõltusid tema vastuhakust ülemustele parema kohtlemise nõudmises ja ta tunnistab, et tegi seda nõrkusehetkel. Kui ta saab teada, et "ametlikus versioonis" on tema pussitamise lugu Nately hoora poolt muudetud kolonelide kaitsmiseks natsist palgamõrvari käest, tunneb Yossarian ennast kokkuleppe poolt ärakasutatuna. Yossariani äratundmine tuleb kui ta kuuleb, et Orr põgenes neutraalsesse Rootsi, mis oli Orri mitmete väeteenistusest ärasaamiste katsete kulminatsioon (enda lennuki pidevalt alla kukutamine, prostituudil enda pead taguda laskmine etc.), mida Yossarian varem tõlgendas ebakompetentsuseks, selle asemel oli Orr pakkunud vihjeid enda kavatsusest kahekesi olles. Yossarian mõistab, et sõjaväge ja seda toetavat Catch-22 on võimalik alistada (või vähemalt selle eest põgeneda). Yossarian õigustab enda deserteerumist, märkides: "Ma ei jookse enda kohustuste eest eemale. Ma jooksen nende poole. Pole midagi negatiivset selles, et enda elu päästmiseks ära joosta."

Eluloo kokkuvõte

"Catch-22"

Jooksvalt läbi romaani on Yossariani peamine mure see, et inimesed tahavad teda kas otseselt või kaudselt tappa. Tema kahtlustused arenevad paranoiaks pärast seda, kui ta üritab leida vastuseid kasutades loogikat ja enda mõistust, mida nurjab ähmane bürokraatia, läbipaistev ometi enesele vastu käiv USA sõjaväe määrustik ja isiklikud konfliktid. Ta ei suuda kunagi lennata nõutud arvu missioone sõjaväekohustusest vabanemiseks kuna ta ülemused tõstavad pidevalt missioonide arvu. Lisaks sellele ei saa ta ka ära teeseldes vaimuhaiget, kuna ta ülemused näevad seda kui märki, et ta soovib missioonide lendamisest kõrvale hiilida ja on seega täiesti terve, sellest ka Catch-22. Seega boikotib Yossarian missioone nii palju kui võimalik läbi haiguste teesklemise või leiutades ettekäändeid baasi naasmiseks (nagu katkine sisesidesüsteem). Romaan ise algab Yossariani viibimisega haiglas väljamõeldud maksahaiguse tõttu. Ta veedab aega omavoliliselt kirju tsenseerides ja allkirjastades neid Washington Irvingu nime all, Irving Washingtoni nime all või (mis Kaplanile võimudega probleeme toob) A. T. Tappman, mis on Kaplani nimi (R. O. Shipman algses versioonis ja briti versioonides).

Alati, kui Yossarian koos sõpradega puhkusel on, siis nad joovad ja hooravad nii palju kui saavad, teades ja kartes, et nad võivad igal missioonil surra. Üks prostituut, keda nad külastavad muutub Nately mitteametlikus tüdruksõbraks (talle viidatakse kui Nately hoor või Nately tüdruk). Hoolimata Nately mitmetest lähenemiskatsetest tõukab ta Natelyt ära kuni selleni, et Nately temaga seksimise asemel laseb tal hoopis une täis magada. Järgmiseks hommikuks on tüdruk Natelysse sügavalt armunud. Kui Nately saab surma, süüdistab ta Yossariani tema surmas. Ta püüab Yossariani pidevalt tappa loo lõpuni pea võimatul moel (ta leiab pidevalt Yossariani üles, isegi kui ta visati sadu kilomeetreid vaenlase tagalasse).

Yossariani telgikaaslased

Yossariani eskadron majutab enda sõdureid suurtesse telkitesse. Romaani alguses on Yossarian ühes telgis koos Orri ja kolmanda ohvitseriga, kellele viidatakse kui "Surnud mees Yossariani telgis" – leitnant Mudd – kes saadeti missioonile kohe pärast saabumist ja suri lahingus enne kui jõudis ennast sisse kirjutada. Tema asjad on jäänud telki sinna kuhu ta need jättis, ebaloogiliste bürokraatlike protseduuride tõttu ei saa tema asju ametlikult eemaldada, sest Mudd polnud kunagi ametlikult saabunud. Yossarian ja Orr saavad omavahel hästi hakkama ja Orr kohandab telki palju mugavamaks. Pärast seda, kui Orr kuulutatakse lahingus kadunuks ja eeldatavasti surnuks, saabuvad telki neli uus ohvitseri, kuid Yossarian ei suuda neid taluda. Seersant Towser pakub Yossarianile võimalust olla määratud Natelyga samasse telki, kuid ta keeldub lahkumast. Telgikaaslased kutsuvad Yossariani Yo-Yoks ning kardavad teda ja püüavad teda igal võimalikul juhul aidata, mida Yossarian ei suuda taluda. Nad kipuvad neid armastama, keda Yossarian vihkab ja neid vihkama, kes Yossarianile meeldivad ning neid ei häiri missioonide arvu pidev suurenemine. Lisaks teevad nad seda, mida Yossarian ja väeosa ei suutnud teha – saavad lahti Surnud mehest Yossariani telgis, visates ta asjad metsa.

Snowden

Snowden on ühe Yossariani missiooni liige, temast saab alge, mis tingib põhjaliku muutuse Yossariani mentaliteedis ja väljavaadetes elule. Pärast seda, kui nende lennuk saab õhutõrje tõttu kõvasti kannatada, saab Snowden surmavalt haavata ja Yossarian üritab teda aidata ravides tõsist jalahaava sidemete ja sulfanüülamiidipulbriga.

Lõpuks märkab Yossarian veritsemist Snowdeni kaenlaaugust ja taipab, et tal on teine haav kaitseriietuse all. Kui Yossarian tema riided katki lõikab, paljastub surmav haav ning Snowdeni siseelundid vajuvad põrandale. Õhutõrje tungis läbi tema roiete otse tagant. Yossarian on vaatepildist õuduses. Snowden on suremas, kuid on siiski võimeline Yossarianile ütlema, et tal on külm. Yossarian katab Snowdeni langevarjuga ja lohutab teda.

Snowdeni surm kehastab Yossariani iga surma eest pääseda; nähes Snowdeni sisikonda lennukise valgumas, tunneb ta, et " Inimene oli aine, see oli Snowdeni saladus. Viska ta aknast välja ja ta kukub. Pane ta põlema ja ta põleb. Mata ta ning ta roiskub nagu muudki tüüpi prügi. Kui hing läinud on inimene prügi."

Kogemus lennukis muudab paljuski Yossariani eluvaadet. Ta soovib ainult enda elu kaitsta ja veidi ka oma lähedaste sõprade elusid. Yossarian pöördub sõjaväe vastu keeldudes vormi kandmast tuues põhjenduseks mittetahtmine, arvatavasti seepärast, et ta oli traumeeritud ja masenduses Snowdeni surma pärast. Kapten Korn annab kindral Dreedle'ile aga teistsuguse põhjenduse, et kuna Snowden suri vormis ja tema veri imbus Yossariani vormi ning tema teised vormid olid pesus, mille peale Kindral Dreedle ütleb: "See kõlab kui hunnik jama." Yossarian vastab: "See ongi hunnik jama, söör."

Finaal

Romaani lõpuks on enamik tema eskadronist tapetud, kaduma läinud või omavoliliselt lahkunud või muul moel eemaldatud. Kui Yossarian kuuleb Kapten Blackilt, et Nately hoora noorem õde on sõjaväepolitsei poolt välja tõstetud, lendab ta koos Miloga Rooma, lahkudes baasist omavoliliselt tema päästmiseks. Ta ei suuda teda leida ja lõpuks satub tänaval kõndima nähes kõiki õudusi, mis tulevad sõjaga. Ta naaseb ohvitseride korterisse, kus Aarfy on just vägistanud ja tapnud Michaela, kuid kui sõjaväepolitsei esindajad tulevad, ei arreteeri nad Aarfyt, vaid Yossariani omavolilise lahkumise pärast.

Yossarian on sunnitud kolonel Cathcarti ja kolonel Korniga leppima kokku talle ebameeldiva kokkuleppe, mille käigus tema käitub kui nende "semu" ja tal lubatakse koju minna. Kokkulepe on loodud nõnda, et ülejäänud eskadron ei saaks uskuda, et Yossarian saadeti koju oma kangekaelse käitumise ja lendamisest keeldumise pärast. Temast lubatakse teha kangelane Ferrara missiooni pärast, kuna ta läks õhutõrjetsooni teist korda ilma toetuseta, ja saadetakse seetõttu koju kui sõjaväe esindaja.

Kolonelide juurest lahkudes saab Yossarian rängalt viga, kui Nately hoor teda pussitab ja ta viiakse haiglasse, kus ta toibub ning teda külastavad kaplan and Major Danby. Major Danby kinnitab, et tehing kolonelidega kehtib siiani, kuid Yossarian ei soovi sellest enam osa võtta kuna see veaks kogu eskadroni alt.

Kui Yossarian püüab leida lahendust Catch-22 olukorrale, jookseb sisse Kaplan teatades, et Orr on elus ja terve ja on aerutanud neutraalsesse Rootsi, pääsedes sõjast. See annab uut elujõudu kaplanile ja Major Danbyle ning enamgi veel Yossarianile, kes taipab nüüd Orri plaanide geniaalsust ja on sihikindel pääsemaks sõjast. Kui Yossarian hakkab lahkuma ilub jälle Nately hoor ja püüab teda tappa, kuid Yossarian hüppab eest ära ja jookseb eemale.

"Closing Time" vihjab, et idealistlikku põgenemist ei toimunud, kuid Yossarian mainib, et koju naastes tehti temast major. Kuigi Korni ja Cathcharti ei mainita on vihjeid sellele, et Yossarian siiski võttis lõpuks kokkuleppe vastu. See peegeldab rohkem vanaldase Yossariani tegelaskuju, kes oma kuuekümnendate lõpuaastates on muutunud just selleks ühiskonna osaks, mida ta noorena põlgas.

Film

Mike Nicholsi 1970. aasta filmis mängis Yossariani Alan Arkin.