Jaanimõisa
| Jaanimõisa | |
|---|---|
 Jaanimõisa ait-kuivati | |
| Pindala |
7,5 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
85 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
2142[3] |
| Koordinaadid | 58° 8′ N, 27° 15′ E |
  | |
 | |
Jaanimõisa on küla Põlva maakonnas Põlva vallas.
Aastatel 1991–2017 kuulus küla Mooste valda.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mooste kandi asustus ulatub tagasi vähemalt 2000 aastat, nagu näitab arheoloogiline leid Aarniku palus Lutsu jõe kaldalt, kus on avastatud muistne matmispaik. Umbes 600-700 aastat tagasi on dokumenteeritud asulakohti Rasina ja Kauksi ümbruses, mille esmamainimisest kirjalikes allikates möödus 2003. aastal 600 aastat. Need asulad arenesid hajaküladena, mis on piirkonnas säilinud tänaseni.
Mõned 1939. aasta talunimed Mooste kandis hõlmavad Jaanimõisa-Palovahet, Varreperat, Metstaret, Säkna-Tiigimäge, Hundimäge, Koplit, Suuremetsa-Kangrut, Pähnamaad, Pessot, Mättat, Kährimäge ja Kurmut. 15.-16. sajandil hakkasid piirkonnas arenema mõisad, sealhulgas Moisekatsi mõisal asuv Johanneshofi (tuntud ka kui Jaanimõisa) karjamõis. Peamiseks tegevusalaks oli lina kasvatamine ning talud osteti ja renditi mõisalt.
Jaanimõisas oli elav kultuuri- ja hariduselu, mille keskmes oli kool. Algkool alustas neljaklassilisena ja hiljem laienes kuueklassiliseks, ning 1946. aastal muudeti see seitsmeklassiliseks. Kool suleti 1969. aastal, olles tegutsenud alates 1869. aastast. 1937/38. õppeaastal sai kool juurdeehituse. Kooli juures tegutses raamatukogu, mis alustas tegevust 1920. aastal 200 raamatuga, mille kogu täienes pidudest saadud annetustega. Kooli õpilaste arv varieerus 1930. aastatel vahemikus 60–80.
Kooli raamatukogu liideti 1940. aastal Mooste raamatukoguga ning seda hooldas E. Peepson. Lisaks töötas koolis aastatel 1920–1933 laulukoor, mida juhatas Jaan Todi. Kohalikud esinesid ka väljaspool kooli, et koguda raha harmooniumi ostmiseks. 1950. aastal loodi viiulikoor (tsimblikoor), mis tegutses pikka aega.
25 septembril 1938 asutati Jaanimõisas Maanaiste Selts, mille esinaine oli Leida Vähi. Selts korraldas kodukaunistamise, käsitöö ja toiduvalmistamise kursusi, mõned neist koostöös Moostega. Moostes toimusid ka kangakudumise kursused. Lisaks tegutsesid Jaanimõisas kodutütarde ja noorkotkaste rühmad, mida juhendasid Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed.
Lähiajalugu määras Säkna, Suuremetsa ja Jaanimõisa kuulumise "Sõpruse" kolhoosi Jaanimõisa osakonda. Kolhoos rajas kolm paneelmaja tööliste eluasemeprobleemide lahendamiseks ning hoolitses kogukonna heaolu eest.
1977. aastal lõhuti ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seaduse alusel külade piirid, mis tähendas Määrastu, Viira ja Jõelaane külade kadumist. Need liideti Säkna, Suuremetsa ja Jaanimõisa alla, eesmärgiga luua kolhoosi- ja sovhoosikeskused ning muuta endiste külade nimed rahva mälus minevikuks.[4]
Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]
1975: 185
1995: 134
2002: 142
2019: 85 [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 Valner, Miili (14. detsember 2019). "JAANIMÕISA, SUURMETSA JA SÄKNA KÜLADE ARENGUKAVA 2019-2030". polva.ee. Lk 3-4. Vaadatud 22. mail 2024.
