Gustav III kohvieksperiment
Gustav III kohvieksperiment oli Rootsi kuninga Gustav III käsul läbi viidud uuring, mille eesmärgiks oli uurida kohvi mõju tervisele. Kuigi selle sündmuse ehtsuses on kaheldud[1], ei suutnud 18. sajandi teises pooles läbi viidud eksperiment kohvi kui joogi ohtlikkust tõestada.
Taust[muuda | muuda lähteteksti]
Kohv jõudis esimest korda Rootsi küll 1674. aasta paiku[1], kuid kuni sajandivahetuseni tarbiti seda vähe. Alles seejärel läks jook jõukate seas moodi.[2][3] Aastal 1746 anti välja kohvi ja tee tarbimise vastu suunatud kuninglik edikt, mis tulenes "ülemäärasest tee ja kohvi joomisest ja selle väärtarvitamisest".[2] Nende jookide tarbimine maksustati suurte maksudega ja ettenähtud maksu mittetasumise tulemuseks olid trahvid ja tasside ning nõude konfiskeerimine.[2] Kuigi hiljem keelustati kohv täielikult, selle tarbimine jätkus.[2]
Gustav III, kes nägi kohvi tarbimises ohtu rahvatervisele ja kes oli täis otsustavust tõestada selle negatiivset mõju tervisele, andis käsu teadusliku katse läbiviimiseks.[3]
Eksperiment[muuda | muuda lähteteksti]
Kuningas andis käsu eksperimendi läbi viimiseks kahel identsel kaksikul. Mõlemad neist olid sooritatud kuritegude eest süüdi mõistetud ja neile oli määratud surmanuhtlus. Eksperimendis osalemise tingimusel muudeti nende karistused eluaegseteks vangistusteks: seda juhul kui üks kaksikutest nõustus iga päev kuni elu lõpuni jooma kolm kannu kohvi[1] ja teine sama koguse teed.[4]
Eksperimendi jälgimiseks ja kuninga selle tulemustest teavitamiseks määrati ametisse kaks arsti.[5] Paraku surid mõlemad arstid enne eksperimendi lõppemist (oletatavalt loomulikku surma).[4] Enne lõpptulemuste nägemist suri 1792. aastal ka kuningas Gustav III ise.
Eksperimendis osalenud kaksikutest suri esimesena 83-aastaselt see, kes jõi teed. Temast kauem elanud kohvi joonud katseisiku surmaaeg ei ole teada.[6]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 1794 otsustas Rootsi valitsus taas kohvi ära keelata, kuid keeld, mida uuendati korduvalt kuni 1820. aastateni, ei olnud kohvi tarbimise vastu võitlemisel kunagi edukas.[2] Kui keeld lõpuks tühistati, sai kohvist Rootsis kõige populaarsem jook ja sellest alates on Rootsi olnud üks suurima kohvi tarbimisega riike maailmas (elaniku kohta).[4]
Eksperimenti on naljatlevalt kutsutud ka "Rootsi esimeseks kliiniliseks uuringuks".[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Coffee – rat poison or miracle medicine?. Uppsala Ülikool.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Weinberg, Bennett Alan; Bealer, Bonnie K. "The world of caffeine: the science and culture of the world's most popular drug". Psychology Press, 2001. ISBN 978-0-415-92722-2. Lk 92–3.
- ↑ 3,0 3,1 Sempler, Kaianders. Gustav IIIs odödliga kaffeexperiment. Ny Teknik, 15.03.2006. Vaadatud 06.02.2012.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Crozier, Alan; Ashihara, Hiroshi; Tomás-Barbéran, Francisco. "Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health". John Wiley & Sons, 26.09.2011. ISBN 978-1-4443-4706-7. Lk 21.
- ↑ Halevy, Alon Y. "The Infinite Emotions of Coffee". Macchiatone Communications, 2012. ISBN 978-0-9847715-1-6. Lk 77.
- ↑ Herrmann, Sebastian. Die Wunderbohne. Spiegel Online, 11.03.2006.