Friedrich Benninghoven

Friedrich Wilhelm Benninghoven (9. märtsil 1925 Berliin – 22. oktoober 2014 Berliin) oli saksa ajaloolane ja arhivaar.

1943. aastal alustas Benninghoven Berliinis ajaloo-, anglistika- ja filosoofiaõpinguid. 1944. aastal mobiliseeriti ta sõjaväkke ning ta osales Punaarmee-vastastes lahingutes Varssavi lähistel ja Preisimaal. Danzigi (Gdańsk) lähedal langes ta 1945. aasta märtsis sõjavangi ja viidi Uuralitesse vangilaagrisse. Seal tabas teda düsenteeria, mille tõttu ta vangist vabastati ning ta naasis 1945. aasta sügisel Berliini. 1946. aastal jätkas ta ajalooõpinguid Berliini Humboldti ülikoolis, 1952. aastal jätkas ta neid Hamburgis Paul Johanseni juures.

1958. aastal sai ta doktorikraadi ning alates 1965. aastast kuni pensionile jäämiseni 1990. aastal töötas ta arhiivides Göttingenis ja Berliinis, viimases oli ta alates 1974. aastast teadusdirektor.

Benninghoven uuris peamiselt keskaja perioodi Preisimaal, aga ka Liivimaal, pöörates sealjuures suurt tähelepanu sõjandusele, eriti Mõõgavendade ja Liivi ordule. Alates 1960. aastast oli ta Balti Ajaloo Komisjoni liige.

Ka Benninghoveni abikaasa Ursula Benninghoven (1952–2010) oli ajaloolane ja arhivaar.

Teoseid

• Der Orden der Schwertbrüder: fratres milicie Christi de Livonia. Köln; Graz: Böhlau, 1965.
• Rigas Entstehung und der frühhansische Kaufmann. Hamburg: Velmede, 1961.
• Unter Kreuz und Adler: der Deutsche Orden im Mittelalter: Ausstellung des Geheimen Staatsarchivs Preussischer Kulturbesitz anlässlich des 800jährigen Bestehens des Deutschen Ordens. Berliin: Geheimes Staatsarchiv Preussischer Kulturbesitz, 1990.

Kirjandus

• Vier Jahrzehnte baltische Geschichtsforschung: die Baltischen Historikertreffen in Göttingen 1947-1986 und die Baltische Historische Kommission. Vorträge, Veröffenlichungen, Mitlglieder. Köln, 1992, lk 84.
• Dieter Heckmann, "Friedrich Wilhelm Benninghoven zum Gedenken". – Preussenland, Neue Folge, 5 (2014), lk 190–195.