Arutelu:Viies meditatsioon

Millisest vormindusnõudest siin pole kinni peetud? Andres 7. mai 2009, kell 09:50 (UTC)

See pole ju artikkel vaid tõlge (1641. aasta...). Vostmistusreeglid on ilmselt veidi vale sõna, kuid see tekst ei kuulu ilmselgelt entsüklopeediasse. Sellele võiks viidata näiteks välislinkidest.

Lisasin viite tõlkijale, kuid see tuleks ilmselt kuidagi paremini lahendada. --Hardi 7. mai 2009, kell 11:42 (UTC)

Seda artiklit saab täiendada, tõlge on vaid üks osa artiklist. Teksti saaks panna Vikitekstidesse, aga leian, et otstarbekas jätta ta ka siia, sest 1) Vikitekstides on valmis tekstid, seda teksti aga on igaühel võimalik redigeerida, 2) Vikitekstides ei saa teha sel kujul siselinke, mistõttu siinset teksti on mugavam käsitseda ja 3) filosoofia klassikalised tekstid on osa filosoofiast endast, mistõttu nad minu arust kuuluvad entsüklopeediasse.

3. on nüüd küll väga ääri-veeri väide. Tekste, mis ühest või teisest teemast ülevaate annavad on ju igal alal kirjutavatud ja kõik nad ei sobi entsüklopeediasse. Ühesõnaga, see pole isegi koht kus arutada. Sa ei saa siia ju ometi terviktoeseid kopeerima hakata.

Mul pole selle teksti vastu midagi, kuid loodan, et said aru, miks ma vikindamismärkuse lisasin. --Hardi 7. mai 2009, kell 15:21 (UTC)

Ma ei saa Su argumendist aru. Mis puutuvad siia ülevaadet andvad tekstid?

Sinu väide nr (3) räägib ülevaadet andvatest tekstidest? --Hardi 9. mai 2009, kell 09:42 (UTC)

Ei, alliktekstidest. Andres 10. mai 2009, kell 06:43 (UTC)

Miks mitte paigutada siia tervikteoseid, ja miks "kopeerima"? Eesti keeles ju klassikalisi filosoofiatekste pole kirjutatud. Kui mingil tekstil on tuhandeid kommentaare, siis pole minu meelest mõtet esitada neid tekstist lahus. Andres 9. mai 2009, kell 06:17 (UTC)

Kas sa tõesti ei saa aru, mis on valesti, kui sa kirjutad entsüklopeediasse artikli mõne teksti kohta ja see artikkel seda teksti ennast sisaldab? Enamgi veel, see artikkel sisaldab teksti väidetatavt tõlget, mille päritolu on selgusetu. Väidetavalt tõlkis selle artikli autor(?) ja artikkel pole trükis ilmunud. Ja kõigele lisaks, olgugi, et artikkel sisaldab väidetavat tõlget, siis võib igaüks seda redigeerida!

Selliste teksite olemasolu vikipeediat igatahes usaldusväärsemaks ei muuda. --Hardi 9. mai 2009, kell 09:42 (UTC)

Ma ei saa aru, mis selles valesti on, kui artikkel mingi teksti kohta sisaldab selle teksti tõlget.

Kuidas päritolu on selgusetu? Vikipeedia artiklid on koostatud Vikipeedia kaastööliste poolt. Igaühe panus on ajaloost näha. Kui teisiti pole öeldud, on nad teksti ise kirjutanud. Teksti tõlkimine on osa artikli kirjutamisest. Mis siis selles imelikku on, et artikli autor teksti tõlkis ja miks see entsüklopeedia ebausaldusväärseks teeb? Teksti originaalile koos tõlgetega mitmesse keelde on antud link. Igaüks võib tõlke adekvaatsust kontrollida ning vajaduse korral tõlget redigeerida, nagu Vikipeedia põhimõtted ette näevadki. Andres 10. mai 2009, kell 06:43 (UTC)

Näiteks pole mul õrna aimugi kes sa oled. Pole mingisugust garantiid, et seda teksti korralikult tõlkida suudad ja et seda korrektselt redigeeritakse. Redigeerimise koha pealt veel nii palju, et tõlketekstile redigeerimisvõmaluse andmine on kaunis absurdne.

Teiseks on originaalteksti esitamine võõras keeles ja võõrkeelsele allikale tugineme erinevad asjad. Vastavalt ka erinevad viitamise standardid. Kui sa ei soovi lisada märkust teksti tõlkimise kohta, siis nimeta see kasvõi "ümberjutustuseks".

Kolmandaks võiksid antud teksti üleüldse vikitekstidesse nihutada. --Hardi 10. mai 2009, kell 13:30 (UTC)

Tõlkija ei ole Marju Lepajõe, vaid mina, ja see tekst ei ole trükis ilmunud. Andres 7. mai 2009, kell 15:07 (UTC)

Lisa sellele siis oma nimi või märkus, et see on spetsiaalselt wiki jaoks tõlgitud. --Hardi 7. mai 2009, kell 15:21 (UTC)

Vikipeedia artiklid on anonüümsed ja kollektiivsed ning nad ongi spetsiaalselt Vikipeedia jaoks koostatud. Andres 9. mai 2009, kell 06:17 (UTC)

Tõlgitud pole sama mis koostatud. Artiklid peavad olema kirjutatud nii, et lugeja saaks selles sisalduvat infot vahetult verifitseerida. Antud hetkel ei saa lugeja isegi selles kindel olla, et see tõepoolest see tekst on, mida artikli autor olevat väidab. --Hardi 9. mai 2009, kell 09:42 (UTC)

Mida Sa sellega mõtled? Keegi ei keela Sul ju kontrollida. Oma viga, kui aru ei saa (nagu Sa ise armastad öelda). Kas arvadki, et kõik asjad peavad olema mõnest eesti keeles ilmunud raamatust (näiteks Matemaatikaleksikonist) maha kirjutatud? --Epp 10. mai 2009, kell 04:55 (UTC)

Ära lahmi. Allikatele tuginemine ja neile viitamine on oluline. --Hardi 10. mai 2009, kell 13:30 (UTC)

Noh, kui lugeda välislingi all olevat allikat usaldusväärseks, saab igaüks kontrollida, kas tegu on sama tekstiga. Andres 10. mai 2009, kell 06:43 (UTC)

Tegu on väidetavalt ladina keelest tõlgitud teksitga. Kuivõrd vaid vähesed ladina keelt oskavad, siis saavad seda ka vaid vähesed kontrollida. --Hardi 10. mai 2009, kell 13:30 (UTC)

Nõus, aga kontrollimine on võimalik ja igaühel on võimalik ladina keel ära õppida. Andres 11. mai 2009, kell 19:10 (UTC)

Kui ainult kõik tõlgid nii vastutulelikud oleksid... Ühesõnaga: Tee vähemalt viited korda, kui sa rohkemat ei viitsi. --Hardi 11. mai 2009, kell 20:12 (UTC)

Mida Sa selle all mõtled? Ja vihjest ma ei saa aru. Andres 11. mai 2009, kell 20:50 (UTC)