Arutelu:Kaarel Liimand
Reprode kasutamine ja autoriõigus?[muuda lähteteksti]
Kaarel Liimandi surmast ei ole veel 70 aastat möödas. Järelikult ei saa me tema maalide reprosid ilma pärijate loata avaldada. Kas ka fotograafil on mingid autoriõigused, jääb mulle segaseks. Andres 8. november 2006, kell 09:07 (UTC)
- nüüd on surmast 70 a möödas--Bioneer1 (arutelu) 12. august 2013, kell 14:47 (EEST)
Kas siit on osa infot välja võetud? Andres 2. november 2011, kell 00:14 (EET)
Välja võetud juppe[muuda lähteteksti]
Välja võetud Ulrika (arutelu) 26. november 2012, kell 11:20 (EET)
H. Toomtalu oma Rapla-Uusküla materjalis (lk 77) mainib Nõukogude okupatsiooni aja suuremeelsust 1940. ja 1941. aasta valimiste järgsel ajal: "Tekib küsimus, kust need 2000 inimest välja võeti? 1934. a. rahvaloenduse andmeil oli Raplas kõik kokku 887 elanikku. Kuigi miiting toimus just laadapäeval, poleks ka sel juhul seal "Kommunistliku Partei väljapaistvat tegelast Erich Tarkpead“ kuulamas nii palju inimesi." Probleem lähtus sellest, et elanikkonna arvulist numbrit oli „natuke ümardatud“. Sellest huvitavast ajaloolisest seigast võiks järeldada, et kõik, mis tollel ajal kirja sai pandud, ei pruugi veel olla tõene. Raplast, kust Liimand pärit oli, jääb nüüd tagant järgi kirjanduse põhjal mulje, et see oli vasakpoolsete vaadetega asula. Nii osales ka selles kohas sündinud ja kasvanud Liimand Rapla noorte proletaarlaste ühingu elus. A. Vaarandi arvates andis K. Liimandi poliitiliseks tõukeks sõbra Martin Nurga saatus. Ta tabati ühel ööl lendlehtedega ning mõisteti eluks ajaks vangi, kus ta ka suri Liimand oli aktiivne ja elurõõmus inimene. Kõik temaga kokkupuutunud inimesed nimetavad teda rõõmsameelseks ja lahkeks inimeseks. Ta oli tugevate organiseerimisvõimetega inimene, nagu jääb mulje tema kohta kirjutatud materjalist ja temaga vestelnud inimestest. Ka tema aktiivne ühiskondlik tegevus näitab, et ta vajas oma aktiivse loomu rakendamist. Nagu rahvale on antud laulusuu ja laul ütleb „Ei saa mitte vaiki olla!“ nii oli Liimandile antud organiseerija omadused, mida ta pidi oma ajas rakendama. Temale elada antud aeg oli Eesti Vabariigi kujunemise - arenemise periood. Inimesed pidid tegema valikuid ja otsuseid, mis tihti ei lähtunud neist, vaid olid suunatud pigem oma lähedaste kaitseks. Ümbritsev mõjutas noorte tegevust ja ka vaimset arengut. Liiga lihtne oleks öelda, et nad tegid valesti. Ehk mõistetakse tulevikus ka meie ajastu ühiskonda hukka. Leidub meil ju suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide tarbimise soosijaid. Kui üks tahab tekitada seaduse, mis piiraks ja keelaks nende ainete tarbimist, siis leidub ikka keegi teine, kes keelab selle seaduse vastuvõtmise.
Autoriõiguste rikkumine ja artikli stiil[muuda lähteteksti]
Ega see pole sõna-sõnalt raamatust? --Epp 23. märts 2013, kell 04:12 (EET)
- võib eeldada, et on sõna-sõnalt raamatust; panin vastava malli--Bioneer1 (arutelu) 24. märts 2013, kell 22:10 (EET)
- Enne peaks ikka võrdlema, kas üldse on kopeeritud. --Epp 24. märts 2013, kell 22:44 (EET)
- Antud artikli autoriõigus kuulub mulle ja selle hoiatusmärgi võib maha võtta. Panin isiklikult kunagi töö siia üles, et ka teised võiksid antud Eesti kunstnikuga lähemalt tutvuda. Kuna töö tegin ammu, ei oska ma enam täpselt kommenteerida, kuid tõenäoliselt üleval vihjatud tekst on väljavõte kirjandusest. Osasid faktid on unikaalsed, kuna Liimandi sugulane, kes mulle neist rääkis, ei ole enam elavate kirjas. -- Aphrodite (arutelu) 7. aprill 2013, kell 00:27 (EEST)
- Vikipeedia ei saa avaldada fakte, mis pole kusagil adekvaatses allikas enne avaldatud. Selle artikliga on tõsine probleem--Bioneer1 (arutelu) 7. aprill 2013, kell 20:53 (EEST)
- Autoriõigusi vast ei rikuta; eemaldasin malli. Hullem asi on originaalsete väidetega. Ilmselt tuleb kõik kirjanduse teosed läbi käia ja artikli väited viidata. See mis üle jääb, aga kustutada, sest ülejäänu on originaalandmed. Ka on siin palju mitteentsüklopeedilist stiili, mille välja rookimine on kaunis subjektiivne ja v-o ka vaieldav--Bioneer1 (arutelu) 12. august 2013, kell 14:51 (EEST)
- Vikipeedia ei saa avaldada fakte, mis pole kusagil adekvaatses allikas enne avaldatud. Selle artikliga on tõsine probleem--Bioneer1 (arutelu) 7. aprill 2013, kell 20:53 (EEST)
- Antud artikli autoriõigus kuulub mulle ja selle hoiatusmärgi võib maha võtta. Panin isiklikult kunagi töö siia üles, et ka teised võiksid antud Eesti kunstnikuga lähemalt tutvuda. Kuna töö tegin ammu, ei oska ma enam täpselt kommenteerida, kuid tõenäoliselt üleval vihjatud tekst on väljavõte kirjandusest. Osasid faktid on unikaalsed, kuna Liimandi sugulane, kes mulle neist rääkis, ei ole enam elavate kirjas. -- Aphrodite (arutelu) 7. aprill 2013, kell 00:27 (EEST)
- Enne peaks ikka võrdlema, kas üldse on kopeeritud. --Epp 24. märts 2013, kell 22:44 (EET)
EKABL mainib nimekujusid Karl Liiman ja Karl Liimann. Ma ei taha kahtluse alla seada, et tema ametlik nimi oli Limann, aga see vajab viidet, muu hulgas sellepärast, et enne lõpusulgu on EKABLi link). --Andres (arutelu) 13. mai 2024, kell 14:20 (EEST)
Esimeses viiteallikas on kirjas "Kaarel Limann". Kust see "Karl" siis nüüd tuleb? --Andres (arutelu) 16. mai 2024, kell 23:38 (EEST)
Nimede eestistamise puhul tehti otsused perekonnanime ja eesnime muutmise kohta eraldi (ning reeglina ka erinevatel kuupäevadel). Isikud, kes soovisid 1930. aastate teises pooles korraga eestistada oma mõlemat nime, kandsid seetõttu sageli mõne nädala jooksul uut eesnime vana perekonnanimega (või vastupidi). Karl Limann, Kaarel Limann, Kaarel Liimand on juba umbes kahekümnes isik, kelle puhul olen sellist "kaheastmelist" nimemuutmist märganud. 3 Löwi (arutelu) 17. mai 2024, kell 00:02 (EEST)
- No siis tuleb tõendamiseks viidata kahele dokumendile.
- Mis on sünninimi? Kas see peab olema sünnitunnistusel? Või kirikuraamatus? Andres (arutelu) 17. mai 2024, kell 00:58 (EEST)