Aleksander Pallo
Aleksander Pallo (12. märts 1890 Jevpatoria maakond, Tauria kubermang, Krimm – 13. juuni 1958 Stockholm) oli eesti diplomaat.
Ta õppis aastail 1910–1914 ja 1922–1924 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Aleksander Pallo osales Esimeses maailmasõjas ja Vene kodusõjas.
1922. aastast töötas Välisministeeriumis, oli Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja ning erinevatel perioodidel Moskva saatkonna pressiatašee, Helsingi saatkonna sekretär-konsul ja Pariisi saatkonna nõunik.
1941. aastal läks Pariisist Soome, oli Soome raadio eesti- ja venekeelsete saadete toimetaja. 1943 mais astus Soome armeesse, teenis Peastaabi luureosakonnas.[1]
1944 septembris siirdus Rootsi, oli Eesti Komitee arhiivitöötaja. Aastatel 1948–1954 oli Eesti esindaja Prantsusmaal.[1]
Ta oli üks Eesti Rahvusfondi asutajaid, Eesti Rahvusnõukogu väliskomisjoni liige.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1934 – Soome Valge Roosi I klassi Rüütlirist
- 1938 – Valgetähe III klassi teenetemärk[2]
- Poola Polonia Restituta III klass
- Saksa Kotka Teeneteristi I klass
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- A. Peets. Aleksander Pallo't mälestades. Teataja, 28. juuni 1958, nr. 13, lk. 7.