Abiootilised tegurid
 | See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt.
Abiootilistele teguritele vastanduvad biootilised tegurid, mis tulenevad elusloodusest.
Tegurid[muuda | muuda lähteteksti]
Bioloogias võivad abiootiliste tegurite hulka kuuluda vesi, valgus, kiirgus, temperatuur, niiskus, atmosfäär, happesus, soolsus, sademete kõrgus, mineraalid, looded, vihm, lahustunud hapnik, toitained ja muld. Makroskoopiline kliima mõjutab sageli kõiki eelnimetatuid. Rõhu ja helilainete puhul võib käsitleda ka mere- või maa-alust keskkonda[1]. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad ookeanikeskkonnas ka õhupiiritus, substraat, vee selgus, päikeseenergia ja looded[2]. Arvestades C3-, C4- ja CAM-taimede erinevusi süsinikdioksiidi sissevoolu reguleerimisel Calvin-Bensoni tsüklisse seoses nende abiootiliste stressiteguritega. C3-taimedel puuduvad mehhanismid fotorespiratsiooni juhtimiseks, samas kui C4- ja CAM-taimed kasutavad eraldi PEP-karboksülaasi ensüümi, et vältida fotorespiratsiooni, suurendades seega fotosünteetiliste protsesside tootlikkust teatud kõrge energiaga keskkondades[3][4].
Näited[muuda | muuda lähteteksti]
Paljud arhed vajavad väga kõrgeid temperatuure, rõhku või ebatavalisi kontsentratsioone keemilisi aineid, nagu väävel; see on tingitud nende spetsialiseerumisest ekstreemsetele tingimustele. Lisaks sellele on seened arenenud ka selleks, et elada oma keskkonna temperatuuril, niiskusel ja stabiilsusel[5].
Näiteks on oluline erinevus nii vee kui ka niiskuse kättesaadavuses parasvöötme, vihmametsade ja kõrbete vahel. See erinevus vee kättesaadavuses põhjustab nendes piirkondades elavate organismide mitmekesisust. Need erinevused abiootilistes komponentides muudavad olemasolevaid liike, luues piirid, millised liigid saavad keskkonnas ellu jääda, ja mõjutades kahe liigi vahelist konkurentsi. Abiootilised tegurid, nagu näiteks soolsus, võivad anda ühele liigile konkurentsieelise teise liigi ees, tekitades survet, mis viib liikide muutumiseni ja muutumiseni generalistide ja spetsialiseerunud konkurentide vahel[6].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hogan, C. Benito (2010). "Abiotic factor". Encyclopedia of Earth. Washington, D.C.: National Council for Science and the Environment. Archived from the original on 2013-06-08.
- ↑ "Ocean Abiotic Factors" (PDF). National Geographic Society. 2011.
- ↑ Wang, Chuanli; Guo, Longyun; Li, Yixue; Wang, Zhuo (12. detsember 2012). "Systematic Comparison of C3 and C4 Plants Based on Metabolic Network Analysis". BMC Systems Biology. 6 (2): S9. DOI:10.1186/1752-0509-6-S2-S9. ISSN 1752-0509. PMC 3521184. PMID 23281598.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ "Rubisco and C4 Plants" (PDF). RSC: Advancing the Chemical Sciences. RSC. Archived from the original (PDF) on 2016-03-24. Retrieved 2017-05-05.
- ↑ "Abiotic Components". Department of Biodiversity and Conservation Biology, University of the Western Cape. Archived from the original on 2005-04-25.
- ↑ Dunson, William A.; Travis, Joseph. "The Role of Abiotic Factors in Community Organization". The American Naturalist (inglise). 138 (5): 1067–1091. DOI:10.1086/285270. ISSN 0003-0147.