Õhuvabadused
Õhuvabadused on lennufirmade õigused läbida välisriigi õhuruumi või teha piiriüleseid lende. Need on sätestatud kas rahvusvahelise lennutransiidi lepingus (Air Services Transit Agreement) või rahvusvahelise lennutranspordi lepingus (Air Services Transport Agreement)[1]: lk 29 .
Õhuvabadusi peavad rakendama kõik riigid, mis on võtnud vastu Chicago konventsiooni ehk Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni[2]: ptk XIII, artikkel 66 .
Algus[muuda | muuda lähteteksti]
Kuigi Chicago konventsioon reguleerib rahvusvahelisi liine edukalt, on selle tõhusus juhul, kui lennuliiklus läbib mõne välisriigi territooriumi, piiratud. Probleemi lahendamiseks hakati kasutama lennuteenuste lepete süsteemi, mis sõlmitakse konventsiooni osalisriikide vahel. Need võimaldavad firmadel võtta pardale või panna maha reisijaid, lasti ja posti iga leppe vastu võtnud riigi territooriumil.[3]
Kokku on üheksa õhuvabadust. Viis neist on ametlikult kehtestatud Chicago konventsiooniga. Teisi sätestatakse kahepoolsetes lepetes.[4]: lk 6
Õhuvabaduste loetelu[5][muuda | muuda lähteteksti]
1) Õigus lennata üle välisriigi territooriumi maandumiseta;
2) õigus maanduda välisriigi territooriumil mittekommertstegevuse eesmärgil;
3) õigus viia välisriigi territooriumile reisijaid, lasti ja posti;
4) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti välisriigi territooriumilt koduriiki;
5) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, eeldusel et vedu on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule;
6) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti kommertspeatusega koduriigis;
7) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti erinevates välisriikides asuva kahe punkti vahel seoseta koduriigiga;
8) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel, kui see on jätkuks koduriigist lähtuvale lennule;
9) õigus vedada reisijaid, lasti ja posti kahe välisriigi punkti vahel seoseta koduriigiga.
Kabotaaž- ja rahvusvahelised lennud[muuda | muuda lähteteksti]
Õhuvabaduste põhimõtted kehtivad kahte tüüpi lendude kohta.
Esimene on kabotaaž ehk lend, mille algus- ja lõpp-punkt on samas riigis. Iga Chicago konventsiooni osalisriik saab keelata välismaistel lennufirmadel kabotaažlende oma territooriumil[2]: ptk II, artikkel 7 . Seejuures pole võimalik neid lubada vaid ühel osalisriigil, st kabotaažlennuõigust ei käsitleda eraõigusena[7]: lk 1065 .
Teine on rahvusvaheline lend ehk selline, mille algus- ja lõpp-punkt asuvad erinevates riikides. Selle aluseks on Chicago konventsioonis sätestatud normid, protseduurid ja soovitatav praktika:
“Osalisriik kohustub tegema koostööd, et tagada õhusõidukeid, personali, lennutrasse ja abiteenistusi käsitlevate eeskirjade, normide, protseduuride ja korralduste suurim võimalik ühtsus…”[2]: ptk VI, artikkel 37
Täiendavad ettepanekud[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvahelise lennunduse juristid ja ametnikud kahtlevad Chicago konventsiooni ning õhuvabaduste tõhususes ja asjakohasuses[8]. Väidetakse, et kahepoolsed lepped ei vasta enam majandusolukorrale, mis järgnes USA lennundusreeglite liberaliseerimisele ja Euroopa Liidu ühise turu moodustamisele. Seega tuleb iga konventsiooni peatüki üle vaadata, rakendades rahvusvahelise paretianismi printsiipe (kui iga riik ei kaota midagi dokumendi vastuvõtmisel).[9]: lk-d 10-11
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ R. I. C. Bartsch, International aviation law: A practical guide, tr 1. Routledge, 2012.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon. Riigi Teataja, 11.02.1992. [Võrgumaterjal]. https://www.riigiteataja.ee/akt/78093 (vaadatud 24.03.2024).
- ↑ B. F. Havel ja G. S. Sanches, “The Principles and Practice of International Aviation Law”. Cambridge University Press, 2014 — B. R. Sigurðarson, “The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”, McGill University, 2020 kaudu.
- ↑ B. R. Sigurðarson, “The Freedoms of the Air: with special emphasis on the sixth freedom”, McGill University, 2020.
- ↑ Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO), Manual on the Regulation of International Air Transport (Doc 9626), tr 3, osa 4, 2016. [Võrgumaterjal]. https://www.icao.int/Meetings/a39/Documents/Provisional_Doc_9626.pdf (vaadatud 24.03.2024).
- ↑ Wikimedia Commons, The Freedoms of the Air, 14.08.2018. [Võrgumaterjal]. https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Freedoms_of_the_Air.png (vaadatud 24.03.2024).
- ↑ D. R. Lewis, “Air Cabotage: Historical and Modern-Day Perspectives”, Journal of Air Law and Commerce, kd 45, nr 4, lk-d 1059–1088, 1980.
- ↑ Chicago Council on Global Affairs & International Aviation Law Institute, “Sustainable Aviation Policies for America and the World: a Synopsis of the Proceedings”, lk-d. 15–16, 2006 — B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, Aviation Law and Policy, kd 11, nr 1, lk 7, 2011 kaudu.
- ↑ B. F. Havel ja G. S. Sanchez, “Do We Need a New Chicago Convention?”, Aviation Law and Policy, kd 11, nr 1, lk 7, 2011.
