Õhusõidukite õlitus- ja määrdesüsteemid

Määrimis- ja õlitussüsteemide eesmärk on jaotada määrdeainet ühtlaselt masina liikuvatele osadele.

Sissejuhatus

Märdeained vähendavad hõõrdumist üksteise vastu libisevate või veerevate komponentide (nt hammasrataste, laagrite, kettide ja ventiilide) vahel. Nii hoiavad need ära kulumise, kuumenemise ja masina rikke, pikendades selle eluiga. Lisaks võivad määrdeained toimida jahutusvedelikena, hoides ära soojuspaisumise, mis võiks masinat kahjustada.

Süsteemi põhimõtted                       

Vedelaid määrdeaineid või õlisid saab kergesti laiali jaotada ning neid kasutatakse laialdaselt lennukimootorites. Määrdeid ja õlisid kasutatakse selleks, et vältida olukorda, kus kaks metalli otseselt kokku puutuvad. Nii saavad õlitatud kohad töötada kõige optimaalsemates tingimustes, vältides liigset hõõrdumist, kulumist ja kuumust. Tavaliselt pumbatakse õli kogu mootori ulatuses kõikidesse määrdekohtadesse.

Õlituse ja määrimise eelised

Mootoriõli toimib jahutusvedelikuna. Kuni 40% lennuki jahutusest tuleb mootoriõlidest. Õli vähendab kolvirõngaste vahel kulumist ja hõõrdumist ning seeläbi säästab rohkem kütust. Lisaks pikendab õlitamine ka mootori eluiga.

Erinevad süsteemid

Õhusõidukites kasutatakse tavaliselt ühte kahest määrdesüsteemidest: märg- või kuivkarteri süsteemi. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on see, kus õlisüsteemis õli hoitakse. Märgkartersüsteemi puhul hoitakse õli mootori karteris. Kuivkartersüsteemis on õli jaoks eraldi reservuaar. Mõlemal juhul pumbatakse õli reservuaarist (karterist) rõhu all mootorisse, kus see määrib laagreid ja mehaanilisi komponente, enne kui see suunatakse tagasi mahutisse.

Märgkartersüsteem

Märgkartersüsteemis töötab mootori karter õlitussüsteemi jaoks sisseehitatud reservuaarina. Kuna karter on mootoriploki madalaim osa, naaseb laagritesse pumbatud õli mahutisse raskusjõu toimel. Õli pumbatakse karterist mootorisse rõhu all oleva mehaanilise pumba abil. Õli läbib filtri, et eemaldada kõik saasteained, ning õlijahuti, mis reguleerib õli temperatuuri. Seejärel voolab õli mootorisse, kus see läbib mitu mootorikanalit, määrides sisemisi komponente. Lõpuks voolab õli tagasi karterisse. Enne õlifiltrit on süsteemis ka ventiil, mis filtri ummistuse korral avaneb ning laseb filtreerimata õli teist kaudu mootorisse. Filtreerimata õli on kindlasti parem kui õli puudumine. Õlitemperatuuri- ja rõhu näidikud võimaldavad piloodil jälgida õli temperatuuri ja rõhku. Tavaliselt asuvad näidikute andurid pärast õlijahutit ning enne mootorisse sisenemist. Nii saab piloot olla kindel, et mootorisse sisenev õli on õige temperatuuri ja rõhuga. Rõhu langus või temperatuuri tõus võib viidata sellele, et pump või jahuti ei tööta.

Kuivkartersüsteem

Kuivkartersüsteem sisaldab peamiselt samu komponente, mis märgkarteri süsteem. Peamine erinevus seisneb selles, et õli hoitakse mootorivälises õlipaagis. Kuna õlipaak on mootorist eemal, peab selles süsteemis olema ka teine õlipump, mida nimetatakse äravoolupumbaks. Karterist väljuv õli läbib tavaliselt filtri, enne kui see pumbatakse tagasi reservuaari. Mootoriväline õlimahuti paigutatakse tavaliselt mootori kohale, et raskusjõud aitaks õli mootorisse anda. Peamiselt on kuivkartersüsteemil kaks eelist: kuna kuivkartersüsteemis on lisaks tavalisele pumbale ka äravoolupump, on mootori kuivale jäämise oht kõrgete tsentrifugaaljõududega manöövrite korral väga väike. Seepärast kasutavad kuivkartersüsteeme ka näiteks hävitajad. Teine eelis seisneb selles, et kuivkartersüsteemides on õli rõhk ja temperatuur kergemini kontrollitavad, kuna seda hoitakse kuumast mootorist eemal. Kuivkartersüsteem suurendab õlitussüsteemi kulusid, keerukust ja kaalu, kuna reservuaar ei ole enam mootoriga lahutamatu osa ja õli paaki tagasi tõmbamiseks on vaja täiendavaid pumpasid.