Soome-Novgorodi sõjad

Allikas: Vikipeedia
Rootsi riigi ja Novgorodi vaheline piir pärast 1323. aasta Pähkinäsaari rahu. Varasem Soome rahvaste ja Novgorodi vaheline konflikt muutus hiljem Rootsi ja Novgorodi vaheliseks konfliktiks.

Soome-Novgorodi sõjad olid rida Fennoskandia idaosa läänemeresoomlaste ja Novgorodi vabariigi vahel aset leidnud konflikte vahemikus 11. või 12. sajandist kuni 13. sajandi alguseni. Nende sõdade tulemus soomlaste ühiskonna jaoks oli märgatav: see aitas kaasa sellele, et Rootsi vallutas 13. sajandi keskpaigas tänase Soome lääneosa.[viide?]

Vene kroonikates Novgorodi vaenlaste kohta kasutatud termini "jeem" (емь) tähenduse osas ei täielikku üksmeelt ja kuigi etümoloogiliselt tuleneb see soome keele sõnast Häme, võidi sellega viidata ka mitmele erinevale rahvale.[1] Mõned "jeemidena" tähistatud rühmad võisid olla kas Häme elanikud, läänemeresoomlased üldiselt[2] või Laadoga järve põhjakaldal elanud karjalaste alarühm, kes põlvnes juba varem sinna piirkonda rännanud läänemeresoomlastest. Siiski on levinud arvamus, et "jeemide" all mõeldi kroonikates hämelasi.[3][4]

Varajased arengud[muuda | muuda lähteteksti]

Ainsad teadaolevad "jeemide" ja novgorodlaste vahelisi sõdu käsitlevad kirjalikud allikad sisalduvad keskaegsetes Vene kroonikates. Venelastel oli "jeemidega" sagedasi konflikte alates 11. või 12. sajandist. Idapoolsed soomeugrilased vadjalased, Korela rahvas (tõlgendatud kas kui karjalasi üldiselt või täpsemalt Laadoga järve edelakaldal elanud karjalasi) ja isurid olid kroonikate järgi kõik Novgorodi liitlased, kes olevat võidelnud "jeemide" vastu isegi ilma Novgorodi otsese seotuseta (võimalik, et seda tänase Soome kesk- ja idaosas asunud alade kontrollimise üle). See territoriaalne vaen avaldus iga-aastastes karistusretkedes, mida iseloomustas vastashõimu asunike halastamatu kohtlemine.

Vaenutegevuse võimalik varaseim mainimine pärineb Laurentiuse leetopissist, kus möödaminnes mainitakse, et Novgorodi vürst Vladimir Jaroslavitš sõdis aastal 1042 "jeemidega".[5] "Jeeme" mainitakse ka Nestori kroonikas, mille järgi maksid nad Novgorodile tribuuti[6], kuid hiljem kaovad nad allikatest.[7]

Kindel on aga see, et 12. sajandi alguses algasid tõepoolest konfliktid nende osapoolte vahel, kuid teave nende kohta on väga napp. Novgorodi esimese kroonika järgi sõdis Novgorodi vürst Vsevolod-Gavriil Mstislavitš oma vägedega 1123. aasta suure nälja ajal "jeemidega". Kroonikast aga konflikti ja selle edasise käigu kohta rohkemat ei selgu (sh selle toimumiskohta).[8]

13. sajandi Novgorod nii, nagu see on kujutatud Sergei Eisensteini filmis "Aleksander Nevski" (1938)

"Jeemid" rüüstasid Novgorodi alasid aastal 1142, kuid Staraja Ladoga juures nad alistati ja nende poolel langes 400 võitlejat. Kas see oli juhus, või mitte, kuid ka rootslased ründasid novgorodlasi samal aastal.[9] Sellal juba Novgorodi mõju all olnud Korela sõdis "jeemidega" järgmisel aastal, kuid nad olid sunnitud põgenema (kaotades kaks laeva).[10]

"Jeemid" ründasid Venemaa pinnal uuesti aastal 1149, mil nende vägi koosnes 1000 mehest. Novgorodlased, keda oli kokku 500 ja kes olid liidus vadjalastega, asusid neid jälitama ja alistasid nad. Tänaseks peaaegu väljasurnud vadjalased elasid tänasest Peterburist lõunas ja seega oli tegemist "jeemide" kõige sügavama rünnakuga venelaste aladele.[11]

Pärast pikka pausi avatud vaenutegevuses (vähemalt kroonikates vahepealsete konfliktide kohta andmed puuduvad) juhtis novgorodlane Võšata Vasiljevitš oma väed "jeemide" vastu aastal 1186 ja naasis puutumatult ning koos vangidega. Ei ole selge, kas ta viis oma väed võitlema "jeemide" maale või kaitses ta oma riiki sissetungi eest. Uuesti alanud vaenutegevuse põhjuseid ei ole kindlaks tehtud.[12]

Korela saatis novgorodlasi ka nende 1191. aastal toimunud "jeemide" vastu suunatud rünnakul. On selgesõnaliselt öeldud, et sel korral toimus võitlemine "jeemide maal" ja tegemist on esimese sellesisulise kandega Venemaa kroonikates. Ründajad "põletasid maa ja tapsid karja".[13] Väga hüpoteetiliselt on võimalik, et tegemist oli sama rünnakuga, mida mainitakse palju hilisemas Rootsi kroonikas Chronicon episcoporum Finlandensium, mille pani 16. sajandi keskel kirja piiskop Paulus Juusten: piiskopi järgi põletasid venelased aastal 1198, mil ametis oli piiskop Folquinus, maha Turu linna.[14] Vene kroonikates aga puudub igasugune teave sel aastal aset leidnud konflikti kohta. Tähele tuleks aga ka panna asjaolu, et Turu linna enne 13. sajandi lõppu ei eksisteerinud.

Pärast kirjeldatud sündmusi puudub teave edasiste Novgorodi konfliktide kohta mitme aastakümne jooksul. Ei ole ka võimalik kinnitada, kas 1191. aasta sündmuste ajendiks võis olla tõik, et Novgorod oli lühiajaliselt Soomes või Karjalas valitsenud. Ent hilisem 1220. aastate keskpaigast pärinev kroonikakirje väidab, et Vene vürstidel ei olnud õnnestunud "jeemide" maal püsida.[15]

Rootsi ja paavsti osalus[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Soome ristiusustamine

Samal ajal olid ka Rootsi ja Novgorod omavahel konfliktis. Aastal 1171 (või 1172) saatis paavst Aleksander III Uppsala peapiiskopile ja Rootsi jarlile Gottormile kirja, milles ta võib viidata soomlaste võitlusele Novgorodi vastu, nõudes, et Rootsi võtaks vastutasuks kaitse eest üle soomlaste kindlused.[16] 15. sajandi lõpus väitis ajaloolane Ericus Olai, et Linköpingi piiskop Kol (suri ca 1196) oli olnud "Soome jarl" (Dux Finlandiae)[17] , juhtides ehk ajutiselt Soome aladel viibinud Rootsi vägesid. Tal võis olla sarnane sõjaline roll kui Jon jarlil, kes väidetavalt viibis 12. sajandi lõpus üheksa aastat meretagustel aladel novgorodlaste ja ingerlaste vastu võideldes.[18]

Märkimist väärib ka niinimetatud Esimene Rootsi ristiretk, mis leidis mitmete 15. sajandi allikate põhjal aset aastal 1150.[19] See ristiretk on teada vaid hilisematest legendidest, mis esitlesid sõjakäiku (kui see üldse kunagi aset leidis) kui pühak-kuninga juhitud kristlikku missiooni paganate ristimiseks. Siiski tundub see olevat järgnenud närvilistele 1140. aastatele, mil nii "jeemid" kui ka rootslased võitlesid Novgorodi vastu. Mõned ajaloolased on näinud seda kui otsest reaktsiooni "jeemide" ebaõnnestunud retkele aastal 1149, seostades seda paavsti poolt 20 aastat hiljem mainitud koostööga.[20]

Aastal 1221 tundis paavst Honorius III taas olukorra pärast muret: selleks ajaks oli ta saanud Uppsala peapiiskopilt murettekitavaid andmeid. Ta andis Soome piiskopile, kelle nime ei mainita, volitused kehtestada Soomes kristlust ähvardavatele "barbaritele" embargo.[21] "Barbarite" (eeldatavalt tsitaat piiskopi varasemast kirjast) rahvus jääb teadmata ja seda ei pruukinud teada isegi paavst. Ent embargot kaheksa aastat hiljem laiendades öeldi selgesõnaliselt, et see oli suunatud venelaste vastu.[22]

Venemaa allikates on rootslaste ja "jeemide" omavahelist koostööd esimest korda mainitud 1240. aastal, mil neid mainiti rootslaste ühe liitlasena halvasti dokumenteeritud Neeva lahingus. Esimene usaldusväärne mainimine, et "jeemid" olid osa rootslaste vägedest, pärineb 1256. aastast ehk ajast seitse aastat pärast niinimetatud Teise Rootsi ristiretke tavapärast dateeringut.[23]

Viimane sõda[muuda | muuda lähteteksti]

"Jeemide" ja Novgorodi vaheline viimane teadaolev konflikt toimus 1220. aastatel pärast aastakümneid kestnud rahu (vähemalt kroonikate põhjal). Pärast seda kui suurvürst Jaroslav Vsevolodovitš oli aastaks 1222 oma võimu Novgorodis kindlustanud, korraldas ta rea rünnakuid eestlaste, "jeemide" ja karjalaste vastu. "Jeemide" vastu suunatud rünnak toimus talvel 1226–1227.

"Samal talvel lahkus Vsevolodi poeg Jaroslav Novgorodist üle mere jeemide vastu kohta, kus ükski Vene prints ei olnud varem olnud suuteline püsima jääda; ja ta vallutas maa ning naasis jumalat kiites Novgorodi koos paljude vangidega. Kui need, kes teda saatsid, ei saanud kõigi vangidega hakkama, tapsid nad mõned neist, kuid vabastasid neid veelgi rohkem."[15]

Suvel 1228 Staraja Ladoga vastu ette võetud "jeemide" vasturetk (väidetavalt enam kui 2000 mehega[24]) lõppes Novgorodi esimese kroonika kirjelduse järgi katastroofiga.

Staraja Ladoga (pildil oma 15. sajandist pärineva väljanägemisega) foogt tõrjus "jeemide" väed tagasi aastal 1228

"Jeemid tulid Laadoga järve äärde sõdima ja sõna sellest jõudis Novgorodi taevaminemispühal. Ja novgorodlased võtsid oma pargased ja sõudsid koos vürst Jaroslaviga Laadogale. Laadoga foogt Vladislav ja Laadoga rahvas ei oodanud novgorodlasi, vaid läksid neile (soomlastele) järele paatides, kus nad võitlesid, kohtusid nendega ja võitlesid nendega; ja siis tuli öö ning nad (Laadoga inimesed) maabusid saarel, kuid soomlased olid koos vangidega rannikul; kuna nad olid võidelnud järve lähedal maabumispaiga juures ja Aunuses. Samal ööl palusid nad rahu, kuid foogt ja Laadoga rahvas ei andnud neile seda; ja nad tapsid kõik vangid ning jooksid pärast oma laevade hülgamist metsa. Paljud neist langesid seal, kuid nende paadid põletati ... Ja neist kes olid [Laadogale] tulnud, tapeti 2000 või rohkem, jumal seda teab; ja kõik ülejäänud (kes ei olnud põgenenud) tapeti.[25]

See sõda paistab olevat sõltumatute "jeemide"-novgorodlaste konfliktide lõpp. Aastast 1229 pärinevatest paavsti kirjadest[26], mis olid saadetud Soome piiskopile, kelle nime neis ei mainita, selgub, et piiskop oli kaootilist olukorda ära kasutanud, võttes üle mittekristlikud pühapaigad ja viies piiskopitooli "sobivamasse" asukohta. Piiskopi palvel kehtestas paavst ka novgorodlastele Läänemerel embargo (vähemalt Visbys, Riias ja Lübeckis). Mõni aasta hiljem nõudis paavst, et Mõõgavendade ordu saadaks Soome kaitsmiseks vägesid. Seda, kas mõni rüütel ka sinna jõudis, ei ole teada.[27]

Novgorodi sõjad oli üks tegur, mis panustas aasta 1249 paiku aset leidnud Soome vallutamisse Rootsi poolt.[28] Rootsi valitsemise all möllasid Soome pinnal sõjad aga edasi: osana Rootsi-Novgorodi sõdadest.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Linna, Martti. "Suomen varhaiskeskiajan lähteitä". Lk 119. Historian Aitta. 1989.
  2. ↑ Termini seostamisest soomlastega vt raamatut "Suomen varhaiskeskiajan lähteitä"; Historian aitta XXI. Gummerus kirjapaino Oy. Jyväskylä 1989. ISBN 951-96006-1-2.
  3. ↑ Pirjo Uino. "Ancient Karelia: Archaeological Studies". Helsingi, 1997.
  4. ↑ Ergo-Hart Västrik. Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni.
  5. ↑ Laurentiuse leetopissi sissekanne 1042. aasta sõja kohta. Rootsi keeles.
  6. ↑ Повести временных лет. Vene keeles.
  7. ↑ Konflikti toimumise ajal kontrollis Rootsi veel sissepääsu Läänemerele. Lisaks ei maini Nestori kroonika venelaste ja soomlaste vahel elanud karjalasi või isureid. Veelgi enam: mainitud vürst Vladimir ründas aastal 1043 Konstantinoopolit ja seega ei ole tõenäoline, et ta võitles vaid aasta varem kontinendi teises otsas.
  8. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanne 1123. aasta sõja kohta. Rootsi keeles.
  9. ↑ Vt kroonika kirjet. Rootsi keeles.
  10. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanded sõdade kohta: 1142 ja 1143. Rootsi keeles.
  11. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanne sõja kohta. 1149.
  12. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanded sõja kohta. 1186. Rootsi keeles.
  13. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanded sõja kohta. 1191. Rootsi keeles.
  14. ↑ Kroonika on avaldatud ka soome keeles, nt "Suomen piispainkronikka", Suomalaisen kirjallisuuden seuran toimituksia 476, Pieksämäki, 1988.
  15. ↑ 15,0 15,1 Rünnak Soomele aastal 1226. Laurentiuse leetopissist. Rootsi keeles.
  16. ↑ Paavst Aleksander III kiri Uppsala peapiiskopile. Ladina keeles.
  17. ↑ Suomen Museo 2002. Vt lk 66. Tähele tuleb panna, et ladinakeelne sõna Dux hakkas hertsogit tähendama alles 13. sajandi lõpus ja varem kasutati seda jarli (krahvi) tähenduses.
  18. ↑ Suomen museo 2002. Vt lk 65. Ericus Olai võis ka eksida: kuna ilmselt on Jon jarl maetud Linköpingi toomkirikusse, võis Ericus teha vea, tehes temast piiskop Koli asemel Soome jarli.
  19. ↑ Mitmed ajaloolased on alates 20. sajandi algusest püüdnud ristiretke dateerida aastasse 1155, tehes seda mõningate küsitavate argumentidega. Vt Tuomas Heikkilä "Pyhän Henrikin legenda", Karisto Oy, Hämeenlinna, 2005, ISBN 951-746-738-9.
  20. ↑ Linna, Martti. "Suomen alueellinen pyhimyskultti ja vanhemmat aluejaot. Vesilahti 1346–1996". Jyväskylä, 1996. Vt lk 197.
  21. ↑ Paavst Honorius III kiri soome piiskopile aastast 1221. Ladina keeles.
  22. ↑ Vaata paavsti kirju aastal 1229 Riiga ja Lübeckisse. Ladina keeles.
  23. ↑ Novgorodi esimese kroonika kanne Rootsi rünnaku kohta Novgorodile ja Novgordi vasturünnaku kohta Soome. Rootsi keeles.
  24. ↑ Arv tundub suur. Tavaline rootslaste poolt koondatud vägi ledung koosnes 2500 mehest ja seega olid vähem organiseeritud "jeemid" suutelised koondama sarnase mereüksuse. Selleaegse Soome kogu rahvaarv arvatakse olevat kõige rohkem 50 000. Vt "Suomen museo 2002" (ISBN 951-9057-47-1), lk 85.
  25. ↑ Jeemide rünnak Laadoga vastu aastal 1228. Rootsi keeles.
  26. ↑ Gregorius IX kirjad: [1], [2], [3], [4], [5], [6], [7]. Kõik ladina keeles.
  27. ↑ Paavst Gregorius IX kiri. Ladina keeles.
  28. ↑ "Suomen historian pikkujättiläinen". WSOY 1987. ISBN 951-0-14253-0. Lk 55–59.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Soome-Novgorodi_sõjad&oldid=6293713"