Pompeo Batoni
Pompeo Batoni | |
---|---|
"Autoportree", 1765, Baieri riiklik maalikogu | |
Täisnimi | Pompeo Girolamo Batoni |
Sündinud |
25. jaanuar 1708 Lucca |
Surnud |
4. veebruar 1787 Rooma |
Rahvus | itaallane |
Tegevusala | maalikunst |
Pompeo Girolamo Batoni (25. jaanuar 1708 Lucca – 4. veebruar 1787 Rooma) oli itaalia maalikunstnik.
Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]
Pompeo Batoni sündis Luccas kullassepa Paolino Batoni ja tema naise Chiara Sesti pojana. 5. veebruaril 1708 ristiti ta San Frediano basiilikas. Ta kolis 1727. aastal Rooma ja õppis Agostino Masucci, Sebastiano Conca ja/või Francesco Imperiali (1679–1740) juures.
Batoni võlgnes tänu oma esimese tellimuse eest 1732. aasta aprillis Roomat tabanud vihmadele. Otsides peavarju tormi eest, varjus Baccaresca krahv Forte Gabrielli di Gubbio Kapitooliumi mäel asuva Palazzo dei Conservatori portikuse alla. Siin kohtus aadlik noore kunstnikuga, kes joonistas seal iidseid bareljeefe ja palee trepi maale. Kunstniku oskustest vaimustunud Gabrielli palus Batonilt mõnda tema teost näha ning maalija ateljees nähtu põhjal tegi talle ettepaneku maalida oma pere kabelisse uus altarimaal. "San Gregorio Magno al Celios" ("Madonna troonil koos lapse ja nelja Gabrielli perekonna püha ja õndsaga"), mille teine versioon (1736) asub praegu Veneetsia Gallerie dell'Accademias valmis aastatel 1732–1733.[1] Gabrielli Madonna pälvis üldist imetlust ja 1740. aastate alguseks hakkas Batoni saama ka teisi tellimusi.
Batonist sai Roomas ülimoekas maalikunstnik, eriti pärast seda, kui tema rivaal, proto-neoklassitsist Anton Raphael Mengs 1761. aastal Hispaaniasse lahkus. Batoni sõbrunes Winckelmanniga ja, nagu temagi, seadis oma loomingus eeskujuks pigem varasemate sajandite maalijate, nagu Raphaeli ja Poussini, vaoshoitud klassitsismi, mitte tollal moes olnud Veneetsia kunstnike loomingu. Aastal 1741 võeti ta Accademia di San Lucase liikmeks.
1769. aastal omistati tänu keiser Joseph II ja tema venna Pietro Leopoldo I (toonane Toscana suurvürst, hilisem keiser Leopold II ) topeltportreele[2] Batonile Austria aadlitiitel. Ta maalis ka paavst Clement XIII ja paavst Pius VI. [3]
Elu lõpul kunstniku tervise halvenes. Ta suri 1787. aastal 79-aastasena Roomas ja maeti oma San Lorenzo kogudusekirikusse Lucinas. Batoni viimse tahte täideviijad olid kardinal Filippo Carandini ja Šoti antikvaar James Byres. Kuid pärandvara ei olnud ja kunstniku lesk oli sunnitud taotlema Toscana suurhertsogilt, kelle Batoni oli maalinud 1769. aastal, rahalist abi, pakkudes vastutasuks abikaasa lõpetamata autoportreed, mis asub tänapäeval Firenzes Uffizi galeriis .
Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1759. aastast elas Batoni Roomas aadressil Via Bocca di Leone 25 suures majas, mis sisaldas nii ateljeed kui ka näituseruume ja joonistusakadeemiat. Ta oli kaks korda abielus, 1729. aastal Caterina Settiga (suri 1742) ja seejärel 1747. aastal Lucia Fattoriga ning tal oli kaksteist last; kolm tema poega abistasid tema stuudios. Tema tütred Rufina ja Maria Benedetta olid tublid lauljad.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Rahvusvahelise kuulsuse saavutas Batoni suuresti tänu oma klientidele, peamiselt aadli päritolu brittidele, keda ta portreteeris sageli kuulsate Itaalia maastike taustal.[4][5] Batoni Grand Touri portreid leidub paljudes Briti erakogudes, tagades sellega žanri populaarsuse Suurbritannias.[6] Põlvkond hiljem võttis tema rolli üle Joshua Reynolds, kellest temast sai juhtiv inglise portreemaalija. Batonit peeti oma aja parimaks Itaalia maalikunstnikuks .
Lisaks kunstilembesele aadlile kuulusid Batonile poseerinud hulka Poola, Portugali ja Preisimaa kuningad ja kuningannad; Püha Rooma keisrid Joseph II ja Leopold II, paavstid Benedictus XIV, Clement XIII ja Pius VI, Baieri kuurvürst Karl Theodor ja paljud teised. Samuti sai ta arvukalt tellimusi kirikute altarimaalidele (näiteks Rooma, Brescia, Lucca ja Parma ) ning mütoloogiliste ja allegooriliste maalide jaoks.
Batoni stiil sai inspiratsiooni ja hõlmas elemente klassikalisest antiigist, prantsuse rokokoost, Bologna klassitsismist ja kunstnike nagu Nicolas Poussini, Claude Lorraini ja eriti Raphaeli loomingust. Sellisena peetakse Pompeo Batonit neoklassitsismi eelkäijaks.
Esimene Pompeo Batonile pühendatud näitus peeti tema kodulinnas Luccas 1967. aastal, pärast mida korraldati 1982. aastal veel kaks näitust Londonis ja New Yorgis. Aastatel 2007–2008 oli tema loomingust taas suur näitus Houstoni kaunite kunstide muuseumis, Londoni rahvusgaleriis ja Lucca hertsogipalees.
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
Allegooria ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
(Kronoloogilises järjekorras)
- Neitsi Maarja troonil koos Gabrielli di Gubbio perekonna pühakutega – (1732–33), San Gregorio al Celio, Rooma; ja (1736), Gallerie dell'Accademia, Veneetsia
- Kunsti viis allegooriat – (1740) Stadelsches Kunstinstitut, Frankfurt Maini ääres
- Apollo ja kaks muusat – (1741) Kuningas Johannes III palee muuseum Wilanówis, Varssavis
- Siena Katariina ekstaasis – (1743) Museo di villa Guinigi, Lucca
- Achilleus ja Lycomedes – (1745) Uffizi, Firenze
- Aeg käsib vanadusel ilu hävitada — (1746) Londoni rahvusgalerii
- Simon Maguse langemine – (1746–1755) Püha Peetruse basiilika, Rooma
- Aeneas põgenemas Troojast — (1750) Sabauda galerii, Torino
- Vulcan – (1750) Kanada rahvusgalerii, Ottawa
- Cleopatra näitab Octavianusele Caesari rinnakuju – (1755) Musée des Beaux-Arts de Dijon
- Saint Lucia märtrisurm – (1759) Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, Madrid[7]
- Püha perekond – (1760) Kapitooliumi muuseum, Rooma
- Diana ja Cupido – (1761) Metropolitan Museum of Art, New York
- Madonna — Santa Maria kirik Monterones, Roomas
Portreed[muuda | muuda lähteteksti]
-
Kardinal Prospero Colonna di Sciarra, u.1750, Waltersi Kunstimuuseum Mount Vernon, Baltimore
-
William Legge, Dartmouthi 2. krahv, 1752–56, Hoodi kunstimuuseum, Dartmouthi kolledž
-
Frederick North, Lord North, 1753, Rahvuslik portreegalerii, London
-
John Rolle Walter, u.1753, Kuninglik Alberti memoriaalmuuseum, Exeter
-
Clement XIII, u 1758, Gemäldegalerie Alte Meister, Kassel
-
John Armytage, 2. baronet, 1758, erakogu
-
Sir Wyndham Knatchbul 6. Wyndhami baronet, 1758–1759, Los Angelesi maakonna kunstimuuseum
-
Mees sinises, 1760 Dallase kunstimuuseum
-
Charles Crowle, 1762, Louvre, Pariis
-
Humphry Morice'i portree, u.1762, Rahvuslik portreegalerii, London
-
Augustus FitzRoy, 3. Graftoni hertsog, 1762, Rahvuslik portreegalerii, London
-
Kardinal Jean-François-Joseph de Rochechouart, 1762, Saint Louis'e kunstimuuseum, Saint Louis,
-
John Montagu, Monthermeri markii, 1764, Boughton House, Northamptonshire
-
Alexander, 4. Gordoni hertsog, 1764, Šoti rahvuslik portreegalerii, Edinburgh
-
Manuel de Roda, u.1765, Real Academia de Bellas Artes de San Fernando, Madrid
-
Kindral William Gordon, 1765–1766, Fyvie loss, Fyvie, Aberdeenshire
-
Philip Metcalfe, 1766–1767, Rahvuslik portreegalerii, London
-
Lady Mary Fox, hilisem Hollandi paruness, 1767
-
William Cavendish, 5. Devonshire' hertsog, 1768, Chatsworth House, Derbyshire
-
Sir Gregory Page-Turner, 3. baronet, u.1768, erakogu
-
Sir William Fitzherbert, 1. baronet, u.1768, Tissington Hall, Derbyshire
-
George, 1. Cholmondeley markii, 1772, Houghton Hall, Norfolk
-
Thomas Estcourt, Esquire,1772, John Hay raamatukogu, Browni Ülikool
-
Mehe portree, 1774,Rahvuslik portreegalerii, London
-
Kirikuõpetaja Thomas Kerrich, u.1774, varem Geldeston Hall, Norfolk
-
José Moñino, 1. Floridablanca krahv, 1776, Chicago Kunstiinstituut
-
Francis Basset Grand Touril Roomas, 1778, Prado Museum
-
Anthony Ashley-Cooper, 5. Shaftesbury krahv, 1782, St Giles House, Wimborne St Giles, Dorset
-
Krahvinna Maria Benedetta di San Martino, 1785, Thyssen-Bornemisza Muuseum
-
Leonardo Leo, 18. sajand, Conservatorio di musica San Pietro a Majella
-
Stephen Beckinghami portree, 1752.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Gallerie dell'Accademia, Venice. Sala XVIII". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2018. Vaadatud 28. juunil 2018.
- ↑ "Portrait of Emperor Joseph and his brother, Grand Duke Leopold, in Rome". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2006.
- ↑ "Portrait of Pius VI". Mv.vatican.va. Vaadatud 20. juulil 2012.
- ↑ "Portrait of John Talbot". Getty.edu. 7. mai 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2012. Vaadatud 20. juulil 2012.
- ↑ "Portrait of John Wodehouse". Oberlin.edu. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2007. Vaadatud 20. juulil 2012.
- ↑ Christiansen 1982, lk 39–41.
- ↑ "Batoni, Pompeo Girolamo - Martirio de Santa Lucía". Academia Colecciones (hispaania). Vaadatud 4. jaanuaril 2021.
Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]
- Christiansen, Keith (1982). European Paintings; Notable Acquisitions. New York: Metropolitan Museum of Art.