Luminestsents
Luminestsents (ladina keeles lumen valgus) on mittesoojuslik helendus (valguskiirgus), mis tekib aine aatomite siirdumisel suurema energiaga (ergastatud) olekust väiksema energiaga olekusse (põhiolekusse). Ergastamiseks on mitmeid võimalusi:
- nähtav valgus ja ultraviolettkiirgus → fotoluminestsents,
- elektriväli → elektroluminestsents,
- elektronidega pommitamine → katoodluminestsents,
- keemiline reaktsioon → kemoluminestsents,
- jpt.
Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et on jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha hakkab kiirgama silmale nähtavat punast kiirgust).
Luminestsents jääb lühikeseks, kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. Seda nimetatakse järelhelenduse kestuseks. Tinglikult eristatakse lühikese järelhelendusega luminestsentsi – fluorestsentsi – ja pikemat aega kestvat luminestsentsi – fosforestsentsi. Luminestseerivaid aineid nimetatakse luminofoorideks, liigid vastavalt fluorofoorid ja fosfoorid.
Termini pakkus välja 1888. saksa füüsik Eilhard Wiedemann.[1] Nimetus tuleb ladina keelest, sõnast "lumen" (valgus) ja sõna moodustavast elemendist "-escence" (algama, saama (millekski), kalduma olema).[2]
Tüübid[muuda | muuda lähteteksti]
- Elektroluminestsents, tekib ainet läbiva elektrivoolu toimel, näiteks teatud pooljuhtstruktuuriläbimisel valgusdioodis
- Katoodluminestsents, näiteks kui elektronkiir tabab katoodkiiretoru ekraani luminofoorikihti
- Fotoluminestsents, luminestsents neeldunud footonite toimel
- Fluorestsents, lühemalainelise kiirgusega ergastamisel väljakiiratav pikemalaineline kiirgus, mõnel juhul toimub ka vastupidi
- Fosforestsents, sarnaneb eelmisega, kuid emissioon on pikemaajaline
- Kemoluminestsents, valguse kiirgamine keemilise reaktsiooni tulemusel
- Bioluminestsents, helendamine elusorganismides toimuvate biokeemiliste reaktsioonide tulemusel, näiteks lutsiferiini oksüdatsioon jaanimardikates
- Elektrokemiluminestsents, tekib elektrokeemiliste reaktsioonide tõttu
- Lüoluminestsents, tekib tahke aine (tavaliselt tugevalt kiirgust saanud) lahustumisel vedelikus
- Kandoluminestsents, emissioon teatud ainete kuumutamisel, mistõttu tekib erinevus oodatavast mustkiirguri spektrist
- Kristalloluminestsents, kristalliseerumise käigus tekkiv luminestsents
- Mehhanoluminestsents, tekib tahkiste mehaaniliselt mõjutamisel
- Triboluminestsents, tekib kui materjali kraabitakse, hõõrutakse või purustatakse, ehk sidemete katkemisel materjalis
- Fraktoluminestsents, mõnede kristallide mõrastamisel või kilduteks purunemisel tekkiv luminestsents
- Piesoluminestsents, tekib teatud tahkistele rõhu avaldamisel
- Sonoluminestsents, valgussähvatused mis nähtavad vedelikus heliga tekitatud mullide implosioonil
- Radioluminestsents (stsintillatsioon), ioniseeriva kiirguse mõjul tekkiv luminestsents
- Termoluminestsents, aines salvestunud energia vabanemisel temperatuuri tõstmise teel
- Krüoluminestsents, valguse eraldumine objekti jahutamisel[3] (teada näiteks mineraal wulfeniidiga)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Über Fluorescenz und Phosphorescenz, I. Abhandlung" Annalen der Physik und Chemie, 34: 446-463.
- ↑ luminescence (n.) Online Etymology Dictionary. Vaadatud 19.07.23.
- ↑ Sidran, M. (1986). "The Luminescence of the Moon". Kopal, Zdeněk (toim). Advances in Astronomy and Astrophysics. Kd 6. Academic Press. Lk 301.