Lehtadru
| Lehtadru | |
|---|---|
 Laminaria hyperborea | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Kromalveolaadid Chromalveolata |
| Hõimkond |
Heterokondid Heterokontophyta |
| Klass |
Pruunvetikad Phaeophyceae |
| Selts |
Laminariales |
| Sugukond |
Lehtadrulised Laminariaceae |
| Perekond |
Lehtadru Laminaria Lamouroux |
Lehtadru (Laminaria) on lehtadruliste sugukonda kuuluv perekond pruunvetikaid.
Lehtadruliike on teada umbes 30. Mitut lehtadrudeliiki tarvitatakse toiduks ja töönduses.
Lehtadrul on suhteliselt pikad nahkjad lehed.
Lehtadrude levila on peamiselt Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosa, kuid neid on leitud ka Valgest ja Kara merest. Nad kasvavad 8–30 meetri sügavusel, soojas merevees kuni 120 m sügavusel.
Lehtadru inimkasutuses[muuda | muuda lähteteksti]
Läbi aegade on lehtadrut kasutatud väetisena, sest lehtadru sisaldab suurel hulgal mitmesuguseid mikro- ja makroelemente.
Mõnd lehtadruliiki, eriti suhkru-lehtadrut (Laminaria saccharina), tarvitatakse toiduks (merikapsas). Lehtadrus on palju joodi ja see on taimes orgaaniliste ühendite koostises, mis lihtsustab inimestel joodi omandamist. Sellepärast parandab lehtadru söömine kilpnäärme tööd. Vajaliku joodikoguse saamiseks peaks inimene iga päev sööma 30–40 grammi värsket lehtadrut. Kuid joodi suhtes tundlikud inimesed ei tohiks adrut süüa.
Lehtadrus leidub peaaegu kõiki inimorganismile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine. Selle söömine mõjub organismi üldtugevdavalt ja leevendab paljusid haigusi.
Teistest liikidest on toodetud manniidi, joodi ja teisi ühendeid.