Friedrich Gustav Arvelius
Friedrich Gustav Arvelius (5. veebruar (ukj 16. veebruar) 1753 Tallinn – 13. juuli (ukj 25. juuli) 1806 Tallinn) oli saksa päritolu eesti kirjanik. Ta kasutas pseudonüümi Sembard.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Friedrich Gustav Arvelius põlvnes Soome päritolu suguvõsast. Ta sündis 1741. aastast Viru-Nigulas pastoriks olnud Friedrich Immanuel Arveliuse (1716–1780) ja Augusta Johanna Frieselli (1731–1806) pojana. Tema lapsepõlv möödus Viru-Nigula kiriklas.
Ta õppis Tallinna Toomkoolis (1769–1771) ja seejärel Leipzigi Ülikoolis usuteadust ja filoloogiat. Kooli lõpetamisel siirdus tagasi Eestisse, oli aastatel 1780–1790 Virumaal Kiikla mõisas koduõpetaja ning alates 1790. aastast Tallinna gümnaasiumi teoloogia ja ladina keele[1] professor. Aastatel 1792, 1796, 1799 ja 1803 oli ta Tallinna gümnaasiumi rektoriks.
Kirjanduslik pärand[muuda | muuda lähteteksti]
Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ja luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning artikleid eesti keele arengu kohta.
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Arvelius oli abielus Ohtu mõisast pärit Katharina Kurselliga. Nende tütar Katharina Wilhelmine Arvelius (1800–1869) abiellus 1823. aastal Eestimaa maanõuniku, ohvitseri ja Palmse mõisniku Carl Magnus von der Pahleniga. Tema noorem vend Martin Heinrich Arvelius (1760–1799) oli jurist, luuletaja ja näitekirjanik.
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat I, 1782
- Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat II, 1787
- Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat, 1790
- Abschieds-Lied an meinen Freund Reus, 1790
- Über die Kultur der estnischen Sprache. Eine Einladungs-Schrift zur Feier des hohen Nahmens-Festes Ihro Käiserlichen Majestät Catharina Alexiewna, Selbstherscherinn von ganz Russland. Reval., 1792
- Von gesellschaftlichen Gesprächen über politische Gegenstände : eine Einladungs-Schrift zur Feier des hohen Geburts-Festes Ihro Käiserlichen Majestät Catharina Alexiewna Selbstherscherinn von ganz Russland, 1793
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kirjanduse ajalugu. I köide. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. Lk 274–278.
- Kalda, Maie. Mis mees ta on? Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2000. Lk 67–81.
- Vinkel, Aarne. Eesti rahvaraamat. Tallinn: Eesti Raamat, 1966. Lk 45–54.
- Vinkel, Aarne. Friedrich Gustav Arvelius 18. sajandi kirjanikuna. – Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat "Paar sammukest..." I. Tallinn: 1958. Lk 9–66.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Recke, Johann Friedrich von / Napiersky, Karl Eduard / Beise, Theodor, Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland, Bd.: 1, A - F, Mitau, 1827, seite 49, Arvelius (Friedrich Gustav)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Friedrich Gustav Arvelius Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Friedrich Gustav Arvelius Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
- Friedrich Gustav Arvelius veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"