Evald Paikre

Allikas: Vikipeedia

Evald Friedrich Paikre (1936. aastani Pormann; 23. august 1906 Tallinn3. august 1944 Alutaguse, Ida-Virumaa) oli kooliõpetaja, orkestrijuht ja noorsookirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1925. aastal Tehnika Ühisgümnaasiumi ja omandas Tallinna Pedagoogiumis algkooliõpetaja kutse.

Aastatel 1926–1928 oli ta Tapa külakooli õpetaja. 1928. aastast töötas õpetajana Tapa linna algkoolis. Seal kujunes temast üks väikelinna kultuurielu tugisambaid, ta juhatas laulukoori ja tantsuorkestrit The Octave Band. Juba koolipõlves oli ta õppinud viiulimängu ning hiljem end täiendanud. Sageli esines ta solistina Tapa muusikaõhtuil ja koolipidudel. Ta andis viiulitunde.

Nimede eestistamisel võttis 1936. aastal uueks perekonnanimeks Paikre.

1937. aastast töötas Tallinnas Rahumäel 27. algkoolis, kus õpetas looduslugu ja maateadust. Veel omariikluse lõpuaastail asutas E. Paikre Rahumäe kooli õpilasorkestri ja juhatas seda. Tollaste ksülofonimängijate hulgas oli ka hilisem Estonia teatri dirigent ja konservatooriumi õppejõud Vallo Järvi (1923–1994). 1940. aastate alguses mängis õpilasorkestris ka Eino Tamberg (1930–2010).

Kutsetöö ja muusikaharrastuse kõrval jätkus E. Paikrel jõudu nii Tapa kui ka hiljem Nõmme noorkotkaste jaoks. Kaitseliidu Nõmme malevas oli kolm rühma: kuni 12-aastased haukad, keskmine ja vanemate rühm, kokku umbes 100 poissi. E. Paikre oli Nõmme noorkotkaste üks juhte. Ta oli organisaator ja suvelaagrite luuremängude eestvedaja.

Nõmmel elades ja töötades tegi kaastööd Kaitseliidu Nõmme malevkonna raadiojaamale. Ta oli raadiokuulajaile tuntud nimi oma kuuldemängude, noorsoojuttude, noorsoo- ja sõdurisaadete kaudu.

Evald Paikre võttis osa lastekirjanduse ja kuuldemängude võistlusest. Tema pikem sporditeemaline noorsoojutt “Pallikuningas” sai III koha. Käsikirja säilitatakse kirjandusmuuseumis. Samuti kolmanda koha sai koostöös Nõmme kirjaniku Marta Sillaotsaga (1887–1969) kirjutatud “Doktor Tamm”. See kuuldemäng oli pühendatud eesti arstidele, kes 1940. ja 1941. aastal pidasid võitlust meie inimeste päästmiseks. Kuuldemäng “Doktor Tamm” kõlas raadios 9. mail 1943. E. Paikret sidus M. Sillaotsaga pikk loominguline sõprus, nende ühiseks varjunimeks oli Tuulenõel.

Paikre kirjanduslik tegevus oli alanud juba 1930. aastate algul ajalehtedes ja noorteajakirjades avaldatud reisikirjelduste ja vestetega. Tema esikraamat “Vana-Valge” ilmus aga alles 1942. aastal. Samal aastal ilmus ka noorsoojutt “Raudteevahi poeg”. Kirjanduslikes ringkondades loodeti E. Paikrest 1941. aastal Tartus kommunistide poolt mõrvatud lastekirjaniku Jüri Parijõe töö jätkajat.[viide?]

Evald Paikre mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke. Ta oli reservlipnik ja võitles 3. Eesti piirikaitserügemendis Alutaguse rindel. Krivasoo ja Putki ümbruses ta ka langes 3. augustil 1944 luureretkel olles ja on maetud samasse piirkonda seni teadmata kohta.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1930. aastate algul ajalehtedes ja noorteajakirjades avaldatud reisikirjeldused ja vested
  • Lastejutt "Ants uurib taevast" ajakirja Meie Noorus 1940. aasta septembrinumbris
  • Noorsoojutt "Vana Valge" 1942
  • Noorsoojutt "Raudteevahi poeg" 1942
  • Kuuldemäng "Doktor Tamm" (koos Marta Sillaotsaga) 1943
  • Noorsoojutt "Pallikuningas" (käsikiri Eesti kirjandusmuuseumis) 1943
  • Ajakirjas Eesti Noored värvikad rindejutustused "Kevadpühad rindel" ja "Kaks meest" 1944
  • Sõdurilaul "Metsameeste laul" 1942
  • Mulgimurdeline sõdurilaul "Mulgi sõjan", 2. aprill 1944, kirjutatud Peipsi ääres Kuru külas
  • Sõdurilaul "Punkrilaul" 1944

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli Aleksander Paikre (Pormann). Abikaasa oli pedagoog Marie Paikre (neiuna Brigo). Evald Paikre pojad olid Toivo Paikre ja Enno Paikre. Evald Paikre pojatütar on Kai Muru.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]