Cacus

Hans Sebald Beham. Herakles tapab Cacuse.1545. Cambridge University Library

Cacus (kreeka keeles kάκος „paha”) oli vanakreeka mütoloogia järgi kole, kuri ja tuldpurskav hiiglane, sepatöö ja tulejumala Vulcanuse poeg, kes elas tulevase Rooma linna kohal asuval Aventinuse mäel. Ta püüdis ja tappis reisijaid ning kaunistas oma koobast nende luudega.

Ühel päeval aga jõudis sinna kanti Herakles, kes ajas läbi Itaalia Mükeene kuninga Eurystheuse juurde hiiglaselt Geryonilt saagiks saadud veised. See oli kümnes Heraklese kaheteistkümnest vägiteost, mida ta sooritas kuninga teenistuses. Teenistus ise oli jumalate tahet vahendava Delfi oraakli poolt määratud patukustutuseks, sest Herakles oli meeltesegaduses tapnud oma perekonna.

Erilised punased veised meeldisid ka Cacusele ja et mitte jälgi jätta, tõstis (teise variandi järgi vedas) ta kui Herakles magas, mõned lehmad sabapidi oma koopasse. Kuid kangelane kuulis neid ammumas, ründas ta Cacust ja tappis ta oma nuiaga. Teise versiooni kohaselt andis Cacuse välja ta oma naine või hoopis õde Caca.