Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon

Allikas: Vikipeedia
Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon
bosnia, horvaadi Federacija Bosne i Hercegovine
serbia Федерација Босне и Херцеговине
(Federacija Bosne i Hercegovine)
Pindala: 26 110,5 km²
Elanikke: 2 219 220 (2013)[1]
Rahvastikutihedus: 85,0 in/km²
Pealinn: Sarajevo
Ametlikud keeled: bosnia keel, horvaadi keel, serbia keel
Lühendid: FBiH
Bosnia ja Hertsegoviina riigi autonoomsed osad,
Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on kaardil märgitud sinisega
Kaart
 See artikkel räägib Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast. Riigi jaoks vaata Bosnia ja Hertsegoviina

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon (horvaadi ja bosnia Federacija Bosne i Hercegovine, serbia Федерација Босне и Херцеговине, lühend FBiH, mitteametlikult ka Moslemi-Horvaadi Föderatsioon) on üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi autonoomsest osast.

Föderatsiooni aluseks sai 1994. aastal Washingtoni kokkulepe, millega lõpetati sõjategevus bosnialaste ja Bosnia horvaatide vahel. 1995. aastal määratleti FBiH Daytoni rahulepinguga kui üks kahest Bosnia ja Hertsegoviina autonoomsest osast, teine autonoomne osa on Serblaste Vabariik. Algselt olid Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni põhiseaduses piirkonna rahvastena määratletud vaid horvaadid ja bosnialased, kuid 2002. aastal lisati föderatsiooni rahvaste hulka ka serblased.

FBiH moodustab 51% kogu Bosnia ja Hertsegoviina koosseisust ja hõlmab endas kahte kolmandikku kogu riigi rahvastikust. Pea 90% riigi horvaatidest ja bosnialastest elab Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis, samuti asub föderatsiooni koosseisus ka nii riigi kui ka föderatsiooni pealinnaks olev Sarajevo.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on üks kahest föderatsiooni osast, mis koos Serblaste Vabariigiga moodustab Bosnia ja Hertsegoviina riigi. Bosnia ja Hertsegoviina on detsentraliseeritud riik, kus autonoomsetel piirkondadel on suured õigused. Keskvalitsuse kontrolli all on BiH välissuhete haldamine, kaubandus ja riigi rahasüsteem, sisuliselt kõik ülejäänu (kohtud, politsei, kodakondsus-, energeetika- ja majanduspoliitika, seadusandlik võim, kohalikud omavalitsused, haridus, 2006. aastani ka sõjavägi[2]) on föderatsiooni hallata.[3]

Föderatsioonil on oma põhiseadus, kus on ära määratletud FBiH õigused ja kohustused. Föderatsioonil on õigus oma sümboolikale (lipp, vapp, hümn), kuid hetkeseisuga föderatsioonil oma sümboolika puudub. Põhiseaduses on riigi rahvastena mainitud ära bosnialased, serblased ja horvaadid, kelle keeled (bosnia, horvaadi ja serbia keeled) on föderatsiooni ametlikud riigikeeled. Kõik föderatsiooni kodakondsed on automaatselt ka BiH kodakondsed, kodanikele on lubatud topeltkodakondsus.[4]

Ka FBiH on detsentraliseeritud haldusüksus, kus suur osa võimust on kantonite käes. Kantonitel on omad põhiseadused, valitsused, ja ministeeriumid.[5] Föderatsiooni elanikud valivad omale esindajaid kolmel tasandil: Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Esindajatekotta, kantonite assambleedesse ja omavalitsustesse. Valimistel saavad hääletada kõik vähemalt 18-aastased Bosnia ja Hertsegoviina kodanikud omavalitsuses/kantonis, kus nad on sissekirjutatud.[6]

Võimujaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Seadusandlik võim[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlamendihoone

Seadusandlik võim on föderatsioonis kahekojalise Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni parlamendi käes. Parlamendi moodustavad Esindajatekoja ja Rahvakoda:[4]

  • Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Esindajatekoda koosneb 98 saadikust, kes valitakse kotta föderatsiooniülestel valimistel. Iga valimisõiguslik kodanik võib esindajakoja liikmeks kandideerida. Igast põhiseaduses nimetatud rahvast peab parlamendis olema vähemalt neli esindajat. Esindajatekoja koosseis valitakse neljaks aastaks. Uus esindajatekogu koosseis peab hiljemalt 20 päeva pärast valimisi kogunema.
  • Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni Rahvakoda koosneb 58 saadikust, Põhiseaduses nimetatud föderatsiooni kolmest rahvusest saavad kõik 17 kohta, millele lisanduvad 7 rahvusvähemustele määratud kohta. Rahvakoja koosseisu valivad kantoni assambleed oma liikmete seast ja see koguneb kõige hiljem 20 päeva pärast valimisi kantonites. Iga kanton peab saatma vähemalt ühe esindaja igast enamusrahvusest (bosnialane, horvaat, serblane), juhul kui kantoni esindusorganis on rahvus esindatud.

Mõlemad kojad valivad enamushääletusel koja esimehe ja aseesimehed. Tavaolukorras on parlamendi istungid avalikud ja seaduse kehtima hakkamiseks peab seadus saama nõusoleku mõlemas parlamendi kojas. Lisaks valib parlament föderatsiooni presidendi ja kaks asepresidenti ning kiidab heaks föderatsiooni eelarve.[4]

Täidesaatev võim[muuda | muuda lähteteksti]

Täidesaatvat võimu täidavad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonis president koos asepresidentidega ja valitsus. FBiH president koos kahe asepresidendiga valitakse föderatsiooni parlamendis, kus nomineeritud peavad saama häälteenamuse nii mõlemas kojas kui ka rahvakoja igas rahvusgrupis. Presidenti valitakse neljaks aastaks, kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korratakse valimisi.[4]

President on volitatud (asepresidentide nõusolekul) määrama Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonile valitsust, diplomaatiliste ja sõjaliste juhtide liikmeid ning Föderatsiooni Põhiseaduskohtu kohtunikke. Samuti on presidendil volitused esindada föderatsiooni välismaal, allkirjastada rahvusvahelisi leppeid ja anda armu kuritegude eest (välja arvatud sõjakuriteod).

Valitsuse määramiseks peab president koos peaministriga (või peaministri kandidaadiga) kõigepealt paika panema valitsuse koosseisu. Valitsus peab sisaldama nii bosnialasi, horvaate kui ka serblasi. Valitsuse määramise peab üle kinnitama esindajatekoda, vastasel juhul tuleb moodustada uus valitsuse koosseis.[4]

FBiH valitsuse pädevusse kuuluvad energia- ja majanduspoliitika, kaubandus ja rahandus, terrorismi ja riikidevahelise kuritegevuse likvideerimine. Föderatsiooni valitsus jagab kantoni valitsustega vastutust ka inimõiguste, tervishoiu, keskkonnakaitse, kommunikatsiooni ja sotsiaalpoliitika eest.[5]

Kohtuvõim[muuda | muuda lähteteksti]

Föderatsioonis täidavad kohtuvõimu riiklikul tasandil föderatsiooni kohtud, piirkondlikult kantoni- ja munitsipaalkohtud. Föderatsiooniüleselt võivad tegutseda föderatsiooni põhiseaduskohus ja ülemkohus. Föderatsiooni kohtu jaoks on loodud kohtupolitsei, kes vastutab tunnistajate kaitse ja süüdistajate transpordi eest.[4]

Põhiseaduskohus koosneb 9 kohtunikust, kellest vähemalt 2 on igast nimirahvusest ja 1 rahvusvähemusest. Põhiseaduskohus lahendab kantonitevahelisi, kantoni-omavalitsuse või kantoni-föderaalvalitsuse vaidluseid. Kohtunikud valitakse põhiseaduskohtusse eluks (kuni 70. eluaastani). Kohtu otsused on lõplikud ja mitte vaidlustatavad.[4]

Ülemkohus on föderatsiooni kõrgeim apellatsioonikohus, mis lahendab föderatsiooni õigusaktides sätestatud küsimuste puhul (välja arvatud need, mis kuuluvad põhiseaduskohtu pädevusse). Ülemkohtusse kuulub vähemalt 9 kohtunikku ja kohtu otsused on lõplikud ja mitte vaidlustatavad. Ülemkohtu president haldab kohtupolitsei tegevust.[4]

Bosnia ja Hertsegoviina omavalitsused. Föderatsiooni omavalitsused on näidatud sinisega.

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon koosneb 10 kantonist, mille nimed ja halduskeskused on kindlaks määratud kantoni põhiseadusega. Sellele lisaks on kondomiiniumis (kuulub korraga nii föderatsioonile kui ka Serblaste Vabariigile) Brčko ringkond.[5] Kanton on FBiH föderaalne üksus, mis koosneb föderaalmäärustes paika pandud omavalitsustest ja linnadest. Kantonid on moodustatud etniliste, majanduslike ja loodusgeograafiliste põhimõtete alusel.[6]

Omavalitsused (općina) on kohaliku võimu üksused, mis ühendavad suurema rahvaarvuga piirkondi. Kokku on föderatsioonis 79 omavalitsust.[1] Suuremad asulad on määratletud linnadena ja moodustavad föderatsioonis omaette haldusüksuse. Need linnad on: Sarajevo, Mostar, Bihać, Široki Brijeg, Tuzla, Zenica, Cazin, Goražde, Livno, Čapljina, Gračanica, Gradačac, Ljubuški, Srebenik, Visoko, ja Živinice.[6]

Kantonid[muuda | muuda lähteteksti]

Föderatsiooni kantonid

Kantonites teostab seadusandlikut võimu valimistel valitud kantonite assambleed, saadikute arv assambleedes sõltub kantoni rahvaarvust. Täidesaatvat võimu teostavad kantonite valitsused. Kantoni nimesid ja piire võivad muuta kantonite võimuorganid.[6] Põhiseaduslike vabaduste ja (inim-)õiguste rakendust jälgivad nendele määratud kantonites Föderatsiooni parlamendi poolt määratud kolm õigusvahemeest (üks igast rahvast).[4] Föderatsioon jaguneb 10 kantoniks (bosnia/horvaadi nimekujud):

  1. Una-Sana kanton – Unsko-sanski kanton / Unsko-sanska županija (bosnia kanton)
  2. Posavina kanton – Posavski kanton / Županija Posavska (horvaadi kanton)
  3. Tuzla kanton – Tuzlanski kanton / Tuzlanska županija (bosnia kanton)
  4. Zenica-Doboj kanton – Zeničko-dobojski kanton / Zeničko-dobojska županija (bosnia kanton)
  5. Bosansko Podrinje kanton – Bosansko-podrinjski kanton Goražde / Bosansko-podrinjska županija Goražde (bosnia kanton)
  6. Kesk-Bosnia kanton – Srednjobosanski kanton / Županija Središnja Bosna (segaasustus)
  7. Hertsegoviina-Neretva kanton – Hercegovačko-neretvanski kanton / Hercegovačko-neretvanska županija (segaasustus)
  8. Lääne-Hertsegoviina kanton – Zapadno-hercegovački kanton / Županija Zapadnohercegovačka (horvaadi kanton)
  9. Sarajevo kanton – Kanton Sarajevo / Sarajevska županija (bosnia kanton)
  10. Hertseg-Bosnia kanton – Kanton 10 / Hercegbosanska županija (horvaadi kanton)

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon pindala on 26 110,5 km², millega ta moodustab 51% kogu Bosniast ja Hertsegoviinast. Föderatsioon piirneb Bosnia ja Hertsegoviina teise autonoomse osa Serblaste Vabariigiga ja riigi välispiiril Horvaatiaga.[7]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Čvrsnica, föderatsiooni kõrgeim tipp

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon on suures osas mägine. Föderatsiooni lõunaosas saab Horvaatia läänepiirilt alguse Dinaari mäestik, mis läbib riiki üldiselt loode-kagusuunaliselt. Föderatsiooni jäävad mitmed mäeahelikud, sealhulgas Vlašic, Plješevica, Grmeč, Cincar ja Raduša.[8] Föderatsiooni kõrgeimad tipud on Čvrsnica (2226m), Vranica (2110m) ja Prenj (2103m). Kokku on föderatsioonis 7 üle 2000 meetri ulatuvat mäetippu ja 48 tippu, mis on üle 1500 meetri merepinnast.[6]

Autonoomse osa lõuna- ja edelaosas asub lubjakiviplatoo piirkond, kus leidub koopaid, kaeveid, ja maa-aluseid jõgesid. Sealsed kõrgustikud on sageli metsatustumise ja õhukese mullakihi tõttu paljad, kuid harjade vahel asuvad süvendid, (mis on tuntud kui poljed), on kaetud põllumajanduseks sobiva alluviaalmullaga.[8] Piirkonnas asuvad föderatsiooni (ja kogu BiH) pikim koobas on Vjetrenica, mille hinnatav pikkus on kaheksa kilomeetrit, ja sügavaim kaeve Jojkinovac, mis on 190 meetrit sügav.[6]

Föderatsiooni koosseisu kuulub ka Bosnia ja Hertsgoviina ainus ligipääs Aadria merele. Kahekümne kilomeetri pikkune rannajoon, mis mõlemalt poolt piirneb Horvaatiaga, ümbritseb Neretva jõe suuet ja ei sisalda ühtegi looduslikku sadamat.[7] Lõuna-Bosniat muidu läbiv mäestik lõppeb järsult enne merd.[8]

Föderatsioon asub piirkonnas, kus esineb sagedasti maavärinaid. Iga-aastaselt tuvastatakse umbes sadakond maavärinat. Kõige rohkem esineb föderatsioonis maavärinaid Hertsegoviina ja Kesk-Bosnia piirkondades.[9] 2022. aastal registreeriti 15 maavärinat, mille tugevus oli üle 3,0. Neist kõige tugevaim oli 5,7.[6]

Hüdrograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremad föderatsiooni järved on Buško, Blidinje, Boračko, Jablaničko, Modrac, Plivsko ja Ramsko. Pindalalt on suurimad Buško (55,8 km²) ja Modrac (17,1 km²). Merepinnast asuvad kõrgeimad järved on Blidinje (1180m) ja Buško (716,5m). Kõige sügavamad järved on Jablaničko (70m) ja Plivsko (36,2m). Suurim vee maht on Buško (0,782km³) ja Jablaničko (0,270km³) järvedel.[6]

Suurimad Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni läbivad jõed on Sava, Neretva ja Trebišnjica ning nende lisajõed. Kogu Bosnia ja Hertsegoviina piires on pikimad jõed Sava lisajõgi Drina (346km), Sava (331km) ja Bosna (271km). Merepinnast kõrgeimal asuvad jõed on Vrbas (1780m) ja Vrbanja (1520m).[6]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Neum, föderatsiooni asula Aadria mere ääres

Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon asub kahe kliimavööndi piiril. Federatsiooni põhjaosas on levinud Kesk-Doonau madalikust tulnud mõõdukas mandriline kliima, autonoomse osa lõunapoolel Aadria mere läheduses levib vahemereline kliima. Kahte kliimavööndit eristab mägisemal alal föderatsiooni keskosas mäestikukliima.[6]

  • Föderatsiooni mandrilist kliimat iseloomustavad külmad talved ja soojad suved. Keskmine jaanuari temperatuur on alla 0°C, juulis on tavaliselt 18,7–23,0°C kraadi. Külma on esinenud kõige rohkem -27°C, kuuma 40°C. Sademete umbkaudne hulk vöötmes on 700mm idaosas ja 1400mm piirkonna lääneosas.
  • Mäestikukliima esineb vähemalt 500 meetrit merepinnast asuvatel mägistel aladel, kus talved on külmad ja lumised ning suved lühikesed. Umbes 1800 meetri peal merepinnast on keskmine külmim kuu -3°C, soojeim kuu 18°C. Sademete hulk on kuni 2000mm.
  • Föderatsiooni mereäärsetel piirkondadel, eriti Neretva orus, levib vahemereline kliima, kus talved on pehmed ja suved soojad ning päikeselised. Jaanuari keskmine temperatuur on 3–5°C, juulis 24°C. Kuuma võib esineda kuni 45°C. Sademete hulk 1000–1800 liitrit kuupmeetri kohta, peamiselt külmematel kuudel. Suvekuudel võib väheste sademete tõttu esineda põuda. Lund sajab piirkonnas harva.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 "Bosnia and Herzegovina: Population: demographic situation, languages and religions". Euroopa Komisjon. 27. november 2023. Vaadatud 24. mail 2024.
  2. ↑ Stojarova, Vera (2019). "Unifying the Armed Forces of Bosnia and Herzegovina – mission completed?". Vojenské rozhledy. 28: 71-82. DOI:10.3849/2336-2995.28.2019.03.071-082.
  3. ↑ Morrison, Fred L. (1996). "The Constitution of Bosnia-Herzegovina". Constitutional Commentary. University of Minnesota Law School. 351.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 "CONSTITUTION OF THE FEDERATION OF BOSNIA AND HERZEGOVINA" (PDF). Advokat Prnjavorac. Vaadatud 20. mail 2024.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 "Population Situation Analysis in Bosnia and Herzegovina" (PDF). UNFPA. Märts 2020.
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 "STATISTIČKI GODIŠNJAK/LJETOPIS FEDERACIJE BOSNE I HERCEGOVINE 2023/STATISTICAL YEARBOOK 2023" (PDF). Institute for Statistics of FBiH. 2023.
  7. ↑ 7,0 7,1 "Bosnia and Herzegovina Geography". CountryReports. Vaadatud 16. mail 2024.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 "Bosnia and Herzegovina: Land". Britannica. 11. mai 2024. Vaadatud 16. mail 2024.
  9. ↑ "About a Hundred Earthquakes are recorded annually in the Territory of BiH". Sarajevo Times. 21. veebruar 2024.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bosnia_ja_Hertsegoviina_Föderatsioon&oldid=6659897"