Arutelu:Informatsioon
Arvan, et sõnade informatio ja informo tähenduse lähem avamine peaks jääma Vikisõnaraamatusse. Andres 07:09, 6 Sep 2004 (UTC)
- Siia tuleb ilmselt teha täpsustuslehekülg, sest see kuidas käsitletakse siin artiklis andmeid, informatsiooni ja teavet on vastuvõetamatu. Need on erinevad mõisted ja siin totaalselt sassi aetud. Kui ma geoinformaatika eksamil sellist juttu räägiksin saadetaks mind kohe koju õppima. Võibolla kusagil mujal käsitletakse informatsiooni ka nii, kuid sel juhul tuleb teha lingid, üks neist Informatsioon (geograafia). Siim 08:03, 6 Sep 2004 (UTC)
- Siin võiks küll olla midagi täpsustuslehekülje taolist, kuid nähtavasti peaks siin avama ka informatsiooni mõiste ajalugu. Samast algsest mõistest on ju välja kasvanud spetsiifilisemad mõisted. Nähtavasti võiks siit täpsustavalt suunata teabe juurde ning informatsiooni mõiste juurde, ütleme, küberneetikas, informaatikas, filosoofias... Ilmselt veel kuskil. Julgen siiski arvata (võim muidugi eksida), et ei ole geograafiale spetsiifilist informatsiooni mõistet (võib-olla seal kombineeritakse eri mõisteid), küll aga on ilmselt olemas geoinformaatika.
- Palun selgita lähemalt, mis on vastuvõetamatu, ehk saab siis asja parandada. Andres 08:28, 6 Sep 2004 (UTC)
Informatsioon on muidugi palju yldisem mõiste, kui siin on pyytud defineerida. Alustuseks võiks kohe lahti seletada informatsiooni mõõtmise yhikud (bit, bait), ja alles siis edasi rääkida informatsiooni edasiandmisest, vastuvõtmisest jne. --Lulu 13:27, 2 May 2005 (UTC)
- eesti keeles siiski 'bitt'. Ühe t-ga sõna lihtsalt ei sobituks eesti keelevärki. --Ker 14:15, 2 May 2005 (UTC)
Ei tea midagi.. :) "bit" sobitub väga hästi eesti keelevärki: sarnaseid sõnu on yks jagu - "mis", "kas", "kus", "kes", "et" jne.. Ise kysimus, kuidas ÕS seda bit(t)i-värki praegusel ajal käsitleb. --Lulu 13:30, 3 May 2005 (UTC)
- Informatsioon, mida mõõdetakse bittides, on juba spetsiifiliselt mõistetud informatsioon. Andres 14:38, 2 May 2005 (UTC)
Jälle, ei tea midagi... ;) Bit on informatsiooni mõõtmise elementaaryhik, kusjuures, igasuguse informatsiooni... Elementaarne, yldiseim ja esmane kysimus igasuguse informatsiooni edastamise-vastuvõtmise puhul on: "jah või ei?", "on või ei ole?", "esineb või ei esine?", "poiss või tydruk?", "sajab või ei saja?" jne, teisiti öeldes, teineteist välistavad dihhotoomilised alternatiivid, mille teadasaamise info väärtus on täpselt yks bit. Spetsiifilisemaks läheb asi siis, kui tahame rohkem infot saada. Siis tuleb bitte juurde. --Lulu 13:30, 3 May 2005 (UTC)
- Jutt on lihtsalt sellest, et selleks et informatsiooni mõõta, tuleb teda kõigepealt tõlgendada mõõdetava suurusena. Andres 13:43, 3 May 2005 (UTC)
Ma võtsin välja selle, et info peab tulema inimestelt ja olema suunatud inimestele. Ka piksemürin kannab infot välgu kohta, aga see ei tule inimeselt ega ole suunatud kellelegi. Taivo 12:17, 3 May 2005 (UTC)
Pakuks, et mitmetele siin arutelus üles kerkinud küsimustele ja probleemidele saab vastuse siit. Priitp 16:34, 3 May 2005 (UTC)
- Tuleb ainult arrestada, et inglise vikist ei saa vastust küsimusele, kuidas omavahel suhtuvad "informatsioon", "teave" ja "info". Andres 17:16, 3 May 2005 (UTC)
Informatsioon vastandub andmetele selle poolest, et andmed võivad olla töötlemata kujul faktid, millest üldistamise või muu töötlemise järjel saab informatsioon.
Näiteks lause: "Eile päeval oli valgem kui eile öösel" kannab umbes samapalju infot kui lause "Päeval on valgem kui öösel", kuid andmeid on seal rohkem.
- Välja võetud. Andres 14. juuli 2007, kell 02:53 (UTC)
ilmselt on allpool esitatu teave ametlik tõlgendus
2.2.1 Informatsioon ja andmed
Informatsioon ehk teave on igasugune teadmine, mis puudutab objekte - näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus.
Andmed on informatsiooni taastõlgendatav esitus, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks. Informatsioonil iseenesest puudub vorm, see tekib alles esituse ehk andmete kaudu. Andmed on informatsiooni esitus mingil eelnevalt kokkulepitud kujul ja kandjal, näiteks paberdokumendina, digitaalsalvestisena magnetkettal, mikrofilmina, fotona jne.[1]--Hendrix 5. jaanuar 2008, kell 07:42 (UTC)
Liidetud Arutelu:Teave (geograafia)[muuda lähteteksti]
Artikli lõpus on minu meelest ebakorrektne sõnastus.
Minu meelest pole Sinu poolt antud definitsioonide korral võimalik, et teabest saab informatsioon. Samuti ei saa teave olla teadmine. Andres 10:12, 6 Sep 2004 (UTC)
- Ma ei saa hästi aru miks see võimalik ei ole. Sa võid ju parandada. Siim 10:23, 6 Sep 2004 (UTC)
~
- Ma ei oska ise parandada, sest ma ei tea, kuidas geograafias neid mõistetakse. Mina sain nii aru, et teadmine ja informatsioon on inimese ajus, teave aga väljaspool seda. Andres 10:30, 6 Sep 2004 (UTC)
- Nüüd ma näen, et Sa ka varem kirjutasid "teave muutub informatsiooniks". Kuidas seda mõista? Mis mõttes ta muutub informatsiooniks? Andres 10:32, 6 Sep 2004 (UTC)
- Noh, siis oleme vist jõudnud ummikseisu, sest mina ei saa aru kus see arusaamatuse koht siin on. Teave on tõesti väljaspool inimese aju vähemalt mina mõistan seda nii ja informatsiooniks ta võib muutuda teatavate biokeemiliste ja -füüsikaliste protsesside käigus inimese ajus siis kui me teavet mõistame. Siim 10:40, 6 Sep 2004 (UTC)
- Kas siis ei võiks lihtsalt öelda, et teabe põhjal tekib ajus informatsioon? Milleks rääkida muutumisest? Andres 11:06, 6 Sep 2004 (UTC)
- "Teave ei ole alati teadmine"? Ma pakun, et võiks öelda: "Teabe põhjal ei ole alati võimalik saada teadmist" või midagi sarnast.
- Arvan, et selline mõistete piiritlemine, mis on geograafide hulgas käibel, teeb võimatuks rääkida, et teave muundub või muutub teabe omandamise protsessiks millekski. Muutumisel peab olema mingi substraat, miski, millega muutumine või muundumine aset leiab. Teave see ei saa olla, sest teave on ainult väljaspool aju. Üldküberneetilistes ja filosoofilistes käsitlustes on selleks informatsioon, siin aga on sõnal "informatsioon" teistsugune tähendus, ja selle substraadi jaoks puudub mõiste ning sõna. Sellepärast ongi see parandus oluline. Andres 11:26, 6 Sep 2004 (UTC)
Olen nõus, et selles artiklis on esitatud üks võimalus andmete, teabe ja informatsiooni mõiste piiritlemiseks, kuid ma ei leia, et siin oleks üldse midagi geograafiale spetsiifilist. Vajadust selliseks piiritlemiseks ei tekita ju geograafia spetsiifika. Kas Sa oled kindel, et kõik geograafid mõistavad asja nii?
Selliseid erinevaid arusaamu tuleb kindlasti avada ka artiklites Informatsioon, Teave ja Andmed. Teave on praegu ümbersuunamislehekülg, aga ta ei pea selleks jääma.
Peale selle näen siin ebatäpsusi. Ajalehes esitatud teavet on võimalik teatud reeglite abil numbritena esitada. Selleks on tarvis skännerit ja vastavat tarkvara. Andres 08:55, 6 Sep 2004 (UTC)
Ka "teadmus" on mitmes tähenduses kasutatud sõna. Mäiteks on keegi kasutanud seda sõna teadusliku teadmise tähenduses, Künnapas pakub seda sõna inglise sõna knowledge vasteks. Andres 09:02, 6 Sep 2004 (UTC)
Vaatasin Arvutisõnastikku. Seal on need mõisted piiritletud üsna sarnaselt, kuigi detailides teisiti.
Teadmus = teadmised knowledge. Kõrge üldistusastmega informatsioon, mh tehisarusüsteemides.
Informatsioon (information). Teadmus, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse vôi ideid, sealhulgas môisteid, ja millel on teatavas kontekstis eritähendus.
- Teised tähendused: a) teatmed, andmed mis tahes kujul, b) negentroopia; struktuursus.
Teave = info, inf (information). Informatsioon inimesele sobival kujul.
Andmed (data). Informatsiooni taastôlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tôlgenduseks vôi töötluseks. Andmeid vôivad töödelda inimesed vôi automaatsed vahendid. Andres 09:16, 6 Sep 2004 (UTC)
- Ma ei tahagi väita, et see käsitlus on ainuomane geograafiale. Ma ütlesin, et nii käsitletakse neid mõisteid geograafias. Vastupidi enne tänast ma arvasin, et ainult niimoodi andmeid, informatsiooni ja teavet saabki mõista, kuid sain pisut ärritava üllatuse, kui lugesin artiklit Informatsioon. Siis ma otsustasin, et olgu ma ei hakka seda artiklit torkima, aga ei nõustu sellega ja kirjutasin oma käsitluse. Ma ei tea kuidas geograafid mujal maailmas asjale vaatavad, kuid ma ei usu, et see kontseptsioon TÜ-s on välja mõeldud.
- Artikli pealkiri ei pea tingimata olema Informatsioon (geograafia), kuid ma ei tea kuidas informatsiooni mujal käsitletakse, sellepärast panin selle pealkirja.
- Seda ajalehe asja ma endaarust selgitasin, kuid teen seda veel. Ajalehes olev tekst ON teave ja saab andmeteks alles siis kui ta on skaneeritud ja vastava tarkvara abil masinkoodiks muudetud. Paberil olevad numbrid ja sümbolid on igal juhul teave. Vähemalt geograafias.
- Võibolla sõna teadmus pole kõige õnnestunum, ei osanud sinna midagi muud panna.
- Need näited, mis sa lõpus tood näitavad, et võibolla siiski on vaid geograafiale omane lähenemine sellele küsimusele. Teave = Info geograafias korrektne ei ole, öelgu seda kui tahes autoriteetne allikas. Siim 09:21, 6 Sep 2004 (UTC)
- Lisan veel, et minu teada on teabe ja info(rmatsiooni) eristamine eesti keelele ainuomane. Ja eesti keeles mõistetakse infot kahel moel: info=informatsioon või info=teave.
- Ajalehe näite puhul ma lihtsalt juhtisin tähelepanu sellele, et sõnastust tuleb täpsustada.
- Võiks ehk olukorra lahendada nii: kirjutada artikli Informatsioon ümbersuunamisosas umbes nii: tähendus, milles eesti geograafid terminit "informatsioon" ja lähedasi termineid kasutavad, on esitatud artiklis Informatsioon (geograafia). Samalaadsed märkused peaksid olema ka artiklites andmed ja teave. Andres 09:30, 6 Sep 2004 (UTC)