Arutelu:Diktaator

Selles artiklis ignoreeritakse, et "diktaator" on ka politoloogia mõiste, mis võib olla rakendatav ka seal, kus diktaatori ametikoht puudub. Andres 20. detsember 2005, kell 17.35 (UTC)

täpsustust on ilmselt nii ehk naa vaja... kui miskit muud ei ol eole siis on olemas sellenimeline film (The Dictator ja vähemalt kolm erinevat...) ja muidugi ka "Suur diktaator"... -- Ahsoous 20. detsember 2005, kell 17.59 (UTC)

Jah, täpsustust on tarvis küll. Aga selles artiklis tuleks mainida, et sõna on hakatud kasutama ka teises tähenduses. Praegu on siin selline alltekst, et poliitikas ja tavakeeles kasutatakse seda sõna valesti. Andres 20. detsember 2005, kell 18.07 (UTC)

Olen selle vastu, et teha siia ümbersuunamine artiklile "Diktatuur". See ajab niigi segase asja veel segasemaks.

Tuleb eristada sõna eri tähendusi. Vana-Roomaski muutus selle sõna tähendus. Peale ametikoha tähendab diktaator ka diktatuuri teostajat (riigiõiguslikus mõttes) ja faktiliselt piiramatu võimuga isikut (politoloogilises mõttes). Riigiõiguslikus ja politoloogilises mõttes on diktaatoreid olnud ka 20. sajandil. Andres 21. detsember 2005, kell 16.24 (UTC)

See siin peaks olema ümbersuunamislehekülg, kuna siinne jutt on artiklis Diktaator (Vana-Rooma) kuna ka teised vanarooma asjad on niiviisi kirjutatud ja sama jutt on osaliselt ka Diktatuur artiklis ja siin peaks olema see film ja muud jamad --Kinks 21. detsember 2005, kell 16.27 (UTC)

Arvan, et selles artiklis tuleks rääkida diktaatorist tänapäeva politoloogilises ja riigiõiguslikus mõttes. Täpsustuslehekülg võiks olla eraldi, Vana-Rooma ditaatoreid võiks lühidalt mainida. Andres 21. detsember 2005, kell 16.52 (UTC)

Tõstsin selle lõigu välja, sest ta ei sobi siia.

Seda ametit on kasutatud ka hiljem, 18.–19. sajandil Poolas ja Ladina-Ameerikas. 20. ega 21. sajandil pole maailmas ühtki diktaatorit olnud. Nõukogude Liidus kehtis küll proletariaadi diktatuur, kuid mitte keegi polnud diktaator, oli aga muid ameteid ja tiitleid.

Andres 21. detsember 2005, kell 16.59 (UTC)

"Diktaator" ei ole ainult sõimusõna. Andres 22. detsember 2005, kell 18.11 (UTC)

Minu meelest ei saa Pätsi küll diktaatoriks nimetada, aga võib-olla on see maitseküsimus. Seda ei saa ilmselt kunagi täpselt kindlaks määrata, kust diktatuuri piir täpselt läheb. Athanasius Soter 27. jaanuar 2006, kell 12.32 (UTC)

Ka Putini puhul on diktaatoriks nimetamine küsitav. Andres 27. jaanuar 2006, kell 17.26 (UTC)

Neutraalsus on vaidlustatud just selle piiri ähmasuse tõttu. Andres 27. jaanuar 2006, kell 17.27 (UTC)

Vaidlustus maha. Vaieldav lõik tervikuna siia. Sobiks pigemini artiklisse diktatuur, aga ka seal oleks ta vaieldav. St vajaks neutraalsemaks tegemist. Aga väljatõstetud lõik on siin:

Diktatuur seostub enamasti sõjaväega, näiteks Augusto Pinocheti diktatuur Tšiilis oli puhtakujuline sõjaväeline diktatuur. Kuid ka "tsiviildiktatuuris" on tavaliselt oluline roll armeel (näiteks Fidel Castro kannab pidevalt sõjaväevormi, sama tegid ka Saddam Hussein, Hitler ja Stalin).

Nõukogude Liidus kehtis küll proletariaadi diktatuur, kuid keegi ei kandnud diktaatori tiitlit. Tuntud isikuid, keda on nimetatud diktaatoriteks:

Lenin - juhtis proletariaadi diktatuuri, kuid ei kandnud diktaatori tiitlit; olulisemaks tiitliks oli Rahvakomissaride Nõukogu esimees;
Jossif Stalin - juhtis proletariaadi diktatuuri, kuid ei kandnud diktaatori tiitlit; olulisemateks tiitliteks olid NLKP KK peasekretär ja Suur Juht;
Adolf Hitler - olulisemad tiitlid olid kantsler, president ja "Führer"(Juht)
Benito Mussolini - olulisemad tiitlid olid peaminister, "Il Duce"
Francisco Franco - olulisem tiitel oli "Caudillo"
Konstantin Päts - olulisemad tiitlid riigivanem ja president
Vladimir Putin

--Lulu 27. jaanuar 2006, kell 17.33 (UTC)

Kommentaariks veel: mis riideid või vormi keegi kannab, ei puutu yldse asjasse. Need on välised symbolid. Kui sedagi. --- "Proletariaadi diktatuur" ei sobi siia artiklisse kohe yldsegi mitte. --- Kui tahta siia panna miskit diktaatorite loetelu, siis võiks kuidagi liigendada vähemalt. Aga kuna "diktaator" on vähemalt 20. sajandil olnud pigem sõimusõna, siis see, et keegi on kedagi selle sõnaga sõimanud, ei oma, vähemalt minu meelest, entsyklopeedilist väärtust. --Lulu 27. jaanuar 2006, kell 17.40 (UTC)

Mingil kujul on tarvis ikkagi sellest rääkida, kes konkreetselt on olnud diktaatorid. See ei ole ainult sõimusõna. Eluaegne võim või ka formaalsed valimised on siiski enam-vähem ühetähenduslikud tunnused. Andres 27. jaanuar 2006, kell 18.11 (UTC)

Jajah. Võiks ja peaks kindlasti. Tunnuseid on muidugi rohkem kui eluaegne võim ja/või formaalsed valimised. Eluaegne võim on ju ka praegustel monarhidel, ka konstitutsiooniliste monarhiate puhul, aga nad pole kuidagi diktaatorid. Ja formaalseid valimisi mitmesugusel kujul leidub maailmas palju. Need tunnused ei tee veel kedagi diktaatoriks. Ja, pealegi, ega need 20. sajandi diktaatorid (Hitler või Stalin) ju kuskil ei kuulutanud ega lasknud teada anda, et nemad nyyd ongi eluaegselt sellel kohal. Pigem on see fakti kysimus, mida saaks ju ka vaidlustada. Riigipöörded, diktaatorite kukutamised yhel või teisel viisil, kaasa arvatud ymbervalimise teel, on ajaloos siiski tuntud. Aga jah, olulisi tunnuseid on ka teisi. Ja, vähemalt minu meelest, on diktaatori olulisim tunnus ikkagi diktaatorlik võim. Ehk teisiti: võim või võimalus teha otsuseid ilma kellestki sõltumata. --Lulu 27. jaanuar 2006, kell 18.40 (UTC)

Nõus. Raskusi on, aga saab ikkagi teha. Andres 27. jaanuar 2006, kell 18.51 (UTC)