Õppetoetus

Õppetoetus on rahaline toetus, mida riik või omavalitsus maksab kõrg-, kutse- või üldhariduskoolis õppijale.

Õppetoetused Eestis

Õppetoetused Eestis 1991–2003

Üliõpilaste õpingute toetamiseks puudus Eestis kuni 2003. aastani eraldiseisev süsteem. Võimalus oli taotleda õppestipendiumi, mida jagati akadeemilise edasijõudmise ja hinnete põhjal tekkiva pingerea järgi. Stipendiumi saanute osakaal ulatus kuni kümnendikuni ning viimastel aastatel oli stipendium 600 krooni kuus, mida maksti kokku kümnel kuul aastas.

Taasiseseisvumise algperioodil kompenseeriti üliõpilaste sõidukulud 50% ulatuses. Alates 1998. aastast eraldati kõrgharidust andvatele institutsioonidele summad üliõpilaste edasi-tagasi sõidukordade kompenseerimiseks kooli ja kodu vahel. Selle saamiseks oli tudeng kohustatud iga kuu esitama sõidupiletid. Taoline asjaajamine suurendas bürokraatiat, nõudis üliõpilase poolset suurt pingutust ja võimaldas ka pettuste toimepanekut: need, kes ei kasutanud võimalust kodu külastamiseks, võisid esitada teistelt bussireisijatelt kogutud pileteid.

Üldiste sotsiaaltoetuste raames oli omaette elavatel üliõpilastel võimalus taotleda toimetulekutoetust, vähesematel juhtudel jagati seda ka ühiselamutes elavatele üliõpilastele, kellel seaduslikult sellele siiski õigust ei olnud. Ning tagastatava rahalise toetusena oli üliõpilasel võimalik taotleda õppelaenu, mille tingimused sarnanesid praegu kehtiva õppelaenusüsteemi omadega.

Õppetoetused Eestis 2003–2010

2003. aastast rakendatud ja praegu kehtiva õppetoetuste süsteemi alusel on õppetoetuse taotlemise õigus Eesti kodanikul või Eestis alalise või tähtajalise elamisloa alusel viibival õpilasel, kes läbib kutseõpet või omandab kutsekeskharidust õppekaval, kus on riigi finantseeritavaid koolituskohti, või üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust õppekaval, kus on riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohti. Seda juhul, kui ta õpib täiskoormusega ega ole ületanud õppekava nominaalkestust. Lisaks võivad õppurid, kelle elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub õppeasutus, taotleda täiendavat rahalist toetust eluaseme- ja transpordikulude katmiseks.

Õppetoetust võib taotleda kaks korda aastas viieks õppekuuks õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel; esimese aasta õppur saab toetust taotleda vaid teisel semestril (veebruarist juunini). Toetus makstakse üliõpilasele välja kord kuus õppeasutuse poolt. Põhitoetuse ning täiendava toetuse määramisel arvestatakse õppemahu täitmise ja õpitulemuste alusel kujunevat paremusjärjestust.

Õppetoetuste eraldamise aluseks on riigi finantseeritavate koolituskohtade või riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade olemasolu. Kõrgharidusinstitutsioonidele eraldatavad toetuste summad arvutatakse sõltuvalt riigi rahastatavate kohtade arvuga, mis korrutatakse põhitoetuse koefitsiendiga (kinnitatakse igal aastal Haridus- ja Teadusministri määrusega, 0,35 2007. aastal) ning põhitoetuse suurusega (kehtestatakse igal aastal riigieelarvega ning eraldatakse õppeasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, alates 2003. aastast on summa püsinud muutumatuna – 800 krooni). Täiendava toetuse eraldised kujunevad sarnaselt: riigi finantseeritavate õppekohtade arv korrutatuna täiendava toetuse koefitsiendiga (0,4 2007. aastal) ja täiendava toetuse suurusega (kehtestatakse igal aastal riigieelarvega, alates 2003. aastast on summa olnud 400 krooni).

Õppetoetusi on võimalik taotleda kõigil õppuritel, ka õppemaksu tasuvatel üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud õppekavale, kus on ka riigi finantseeritud õppekohti. Arvestades, et 55% üliõpilastest maksab õppemaksu ja vaid 45% õpib riigi finantseeritud kohtadel, ja põhitoetuse koefitsient on 0,35, võib väita, et põhitoetuse saajate osakaal kõikidest üliõpilastest võiks olla kuni 16%; täiendava toetuse puhul 18%. Samas tegelikud andmed kinnitavad, et 2006. aastal sai põhitoetust vähem kui 15% kõikidest üliõpilastest.

Eritoetused

Lisaks on õppeasutusel õigus kuni viis protsenti põhitoetuse ja täiendava toetuse vahenditest, mis neile eraldatud, suunata eritoetuse fondi, mille kasutamise korra kinnitab õppeasutuse nõukogu ja millest toetuse eraldamise alused on õppeasutuse enda otsustada. Enamasti jagatakse sellest fondist toetusi vastavalt üliõpilase majanduslikule olukorrale. Seega jagatakse parimal juhul 5% toetussummadest üliõpilaste majanduslikku toimetulekut arvesse võttes.

Täiendavad toetused

Õppetoetuste süsteemile lisaks on loodud riiklik stipendiumiprogramm Kristjan Jaak, mille eesmärk on toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid ja välislähetusi.

Õppetoetused Soomes

Üliõpilaste toetamise ajalugu ulatub aastasse 1969, kui hakati andma õppelaene. Sellele lisandus 1972. aastast õppetoetuste jagamine ja 1977. aastast eluasemetoetuse võimaldamine. Samuti puudub õppemaks, üliõpilased maksavad vaid iga-aastast üliõpilasliitude liikmemaksu.

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest

• Põhitoetus
• Täiendav eluasemetoetus
• Riigi garanteeritud õppelaen

Õppetoetus

Toetuse saamise eeltingimuseks on õppida täiskoormusega keskkoolis, rahvakõrgkoolides, kutseõppeasutustes või kõrgkoolides õppes, mis kestab vähemalt kaks kuud. Vajalik on veel vähemalt 4,8 ainepunkti kogumine (ECTS) iga kuu kohta, mil saadakse toetust (43,2 aastas). Edasijõudmist kontrollitakse kord aastas sügisel. Juhul, kui üliõpilane ei ole kogunud piisavalt palju ainepunkte, siis ta toetus lõpetatakse järgmisest veebruarist. Õigus toetusele taastub, kui kogutakse 18 ainepunkti.

Toetuse saamise maksimaalseks perioodiks on nominaalne õppeaeg (iga aasta kohta 9 kuud, iga semestri kohta 5 kuud) pluss 10 kuud (st üks aasta lisaks). Üldse on rahaline toetus võimalik kuni 70 kuuks. Teise kõrghariduse või eriala vahetamise korral lahutatakse eelnevate õpingute ajal saadud toetuskuude arv.

Saadava põhitoetuse suurus sõltub:

• Kooli tüübist – kõrgharidust andvas institutsioonis õppiva isiku maksimaalne toetus on suurem kui sel, kes õpib keskharidust andvas institutsioonis.
• Vanusest – vanuse kasvades saadav toetus suureneb, eristatud on alla 18-aastased, 18–19-aastased ja üle 20-aastased.
• Perekonnaseisust – abielus olemise ja hooldatavate korral ei arvestata vanemate sissetulekut.
• Elukoha tüübist – vanematega koos elavad üliõpilased saavad väiksemat toetust, kuid see võib suureneda, kui vanemate sissetulek on alla kehtestatud piirsumma (30 000 eurot alates 1. novembrist 2007). Üle 20-aastaste omaette elavate üliõpilaste põhitoetuse määr on 259 eurot, vanematega koos elavate üle 20-aastaste määr aga 106 eurot.
• Üliõpilase majanduslikust olukorrast.

Sissetulekuks loetakse kõik toetused ja maksustavad tulud (v.a üliõpilastoetus) aasta jooksul. Iga toetuskuu jaoks on lubatud sissetulek 505 eurot ja iga toetusevaba kuu jaoks 1515 eurot. Saades 9 kuud toetust, on lubatud sissetulek kuni 9090 eurot aastas, ilma et toetus väheneks.

• Vanemate sissetulekust. Alla 20-aastaste õppurite puhul võetakse toetuse väljastamisel arvesse vanemate sissetulekut. Alates 1. novembrist 2007 vähendatakse toetust 5% iga 1010 euro kohta, kui vanemate sissetulek on suurem kui 40 800 eurot, ning kui vanemate sissetulek ületab 61 000 eurot, ei väljastata rahalist toetust.

Toetus on maksustatav sissetulek, kuid kui üliõpilasel ei ole muud sissetulekut lisaks sellele, siis ta ei pea sellelt maske maksma.

Eluasemetoetus

Toetust makstakse õppuritele, kes elavad üüritud, rentimise või ostuõigusega pinnal. Toetusele ei ole õigust neil, kes elavad oma vanematega, kes omavad ise oma elamispinda või kelle elamispinda omab abikaasa, või kui elamispinnal elab ka enda, abikaasa või partneri laps. Toetusele mittekvalifitseeruvatel on võimalus taotleda üldist eluasemetoetust. Eluasemetoetus katab 80% üürist, kuid ei väljastata juhtudel, kui üür on väga väike või suur. Maksimaalne eluasemetoetus 2007/2008. õppeaastal on 200 eurot kuus. Oma vanema omanduses või neilt üüritud elamispinnal elades on maksimaalne toetus ligi 60 eurot kuus. Kui vastav elamispind asub aga vanematega ühes hoones, siis makstakse üliõpilasele küll eluasemetoetust ligi 60 eurot, kuid põhitoetuse eraldamisel käsitletakse teda kui vanematega koos elavat õppurit. Abikaasa või partneriga koos elades arvestatakse ka tema sissetulekuga eluasemetoetuse andmisel. Partneri sissetuleku piirsummaks on 15 200 eurot aastas, iga seda 680 euroga ületava sissetuleku puhul vähendatakse toetust 10 protsendi võrra.

Õppelaen

Õppelaen on saadaval õppuritele, kes kvalifitseeruvad toetuse saamisele, välja arvatud juhul, kui tegemist on alla 20-aastaste eraldi elavate õppuritega, kes võivad laenu saada ka ilma toetuse õiguseta. Valitsus tagab kõrghariduse omandajatele lisatagatiseta õppelaenu summas 300 eurot kuus. Õppelaenu intress on 3,5–4%, kuid õpingute ajal maksab üliõpilane intresse vaid ühe protsendi ulatuses kaks korda aastas. Ülejäänud intressid lisanduvad laenusummale. Alates 2005/2006. õppeaastal sisseastunutest on õigus saada maksusoodustust, kui nad lõpetavad õigeaegselt ja nende laen ulatub lõpetamisel üle 2500 euro.

Intressitoetus on avatud kõigile madala sissetulekuga ja paralleelselt põhitoetust mittesaanud üliõpilastele. Selle saamiseks ei tohi kogu sissetulek nelja eelnenud kuu kohta ületada keskmiselt 775 eurot.

Mobiilsus

Täielikult väljaspool Soomet toimuva kursuse või kraadi omandamiseks saavad toetust vaid Soome, Euroopa Liidu ja Šveitsi kodanikud ja nende pereliikmed. Taotlejad peavad viimasest viiest aastast vähemalt kaks aastat olema Soome residendid. Mittekodanikele kehtivad mõned lisatingimused. Välismaal õppijatele makstakse toetust samadel alustel kodumaal õppijatele. Ka eluasemetoetus (tavaliselt 210 eurot kuus) ja õppelaen (440 eurot) on võimalikud. Soome kodakondsuseta välisüliõpilastele laienevad samad toetused Soome haridusasutustes juhul, kui neil on alaline elamisluba muudel eesmärkidel kui õppimine ja nad on Soomes elanud vähemalt kaks aastat.

Kaudsed toetused

• Üliõpilasrestoranides subsideeritud toitlustus. Riigipoolne toetus on 1,47 eurot toidukorra kohta ja üliõpilased peavad tavalise lõuna eest ise maksma keskmiselt 2,10 eurot.
• Üliõpilasliidule makstav liikmemaks sisaldab ka tervisekindlustust, mis võimaldab tasuta arstiabi üliõpilastele mõeldud kliinikumides.
• Täiskoormusega õppijad ja magistrandid saavad sõidusoodustust ühissõidukites.
• Üliõpilastele pakutav soodne elamispind, mille üür jääb 120 ja 220 euro vahele ning mille maksmiseks saavad üliõpilased taotleda ka eluasemetoetust.
• Õppelaenu intressid on võimalik maksudest maha arvata.

Taotlemise protseduur ja maksmine

Toetust on võimalik taotleda KELA kontorites, kodulehe kaudu ja haridusinstitutsioonides. Enamik tudengeid saab esialgu eeltäidetud avaldusevormi. Toetust eraldatakse alates sellest kuust, kui seda taotletakse. Toetus eraldatakse kohe maksimaalseks perioodiks. Lisaks on lisaavaldused täiendava toetuse saamiseks (nt suvekoolideks, suvekuudeks jne) ja toetuse tühistamiseks. Iga aasta saadetakse automaatselt uus otsus toetuse eraldamise kohta, kui üliõpilase informatsioon ei ole muutunud.

Üliõpilasel on kohustus teada anda eraldi vormiga, kui nende andmed on muutunud. Iga aasta märtsi lõpus vaadatakse maksustamise andmed üle. Kui möödunud aasta sissetulek on piirsummat ületanud, tuleb vahe koos inflatsiooniga tagasi maksta. Üliõpilased peavad teada andma kõikidest stipendiumidest, toetustest, praktikatasudest ja välismaalt teenitud sissetulekust

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal üle 96% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 2,05% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 17,4% kõigist kõrghariduskulutustest. Võimalikke toetuse saajaid on 500 000, kuid vaid 300 000 (60%) saab tegelikult toetust, sest alla 20-aastased seotud vanematega ja 50% üliõpilastest õpib osakoormusega, samal ajal töötades. Võimalikke laenusaajaid on 300 000, kuid vaid 125 000 taotleb laenu.

OECD aruandes välja toodud toetussüsteemi tugevuste ja nõrkuste seas on positiivsena nimetatud Soomet. Nimelt nähakse Soome kõrghariduse ja üliõpilaste toetuse süsteemi omapärase kombinatsioonina turumajandusliku nõudluse ja plaanimajandusest, mis rahuldab hästi kõigi vajadusi ja soosib võrdset ligipääsu haridusele.

Ühe peamise probleemina on välja toodud õppelaenude süsteemi nõrkust. Nimelt tähendab madal laenuvõtjate protsent seda, et üliõpilastel on laenuvõtmise ees hirm, sest puudub kindlus lõpetamise järgse töö leidmises ja laenu tagasimaksmises. Üheks probleemi lahenduseks oleks muuta laenu tagasimaksmise protseduuri hüpoteekstiilist sissetulekust sõltuvaks.

Õppetoetused Norras

Õppemaks avalikes kõrgkoolides puudub, üliõpilased maksavad vaid üliõpilashoolekande liikmemaksu ligi 40 eurot semestris. Norra Riiklik Õppelaenufond (Lånekassen, i.k NSELF) alustas tööd 1947. aastal. See jagab üliõpilastele toetust nii tagastamatu toetuse kui õppelaenu näol, katmaks eluaseme, elamise ja õppematerjalidega seotud kulud. 1970. aastatel loobuti toetuste väljamaksmisel üliõpilase vanemate majandusliku seisundi arvessevõtmisest.

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest:

• Algselt laenuna antav põhitoetus
• Transporditoetus
• Õppelaen õppemaksude tasumiseks

Õppetoetus

Õigus toetusele on üliõpilasel, kellel on alaline elamisluba (va Põhjamaade kodanikel) ja kes on vastuvõetud Norra ülikoolidesse või muudesse keskhariduse järgsetesse õppeasutustesse. Toetuse saamiseks peab üliõpilane õpingute ajal läbima kõik eksamid. Toetussummat väljastatakse õppeaastas 10 kuuks ja seda võib saada kokku 8 aastat, tingimusel, et ei jääda akadeemilises edasijõudmises kursusest maha rohkem kui ühe aasta jagu.

Saadava toetuse summa oleneb:

• Üliõpilase sissetulekust ja varast – maksimaalse toetuse/laenu saamiseks ei tohi üliõpilase sissetulek 2007. aastal ületada 116 983 Norra krooni aastas ja tema varade väärtus ei tohi ületada 231 426 krooni.
• Üliõpilase elukohast – õpingute ajal saadav rahaline abi on võrdne nii vanematega kui neist eraldi elavatele üliõpilastele, kuid esimestel ei muutu 40% laenust õpingute lõppedes tagastamatuks toetuseks.

Muud toetused

• Kõrgharidusasutusest kaugel elavatele üliõpilastele jagatakse kojusõiduks transporditoetust. Toetust saavad vaid alla 25-aastased. Toetus peaks katma 3 edasi-tagasi reisi kuus.
• Lapsetoetus üliõpilastele, kelle lastel on Norra elamisluba ja kes elavad koos nendega. Toetuse suurus oleneb üliõpilase ja tema partneri sissetulekust.

Õppelaen

Õppemaksu maksvad eraülikoolide üliõpilased saavad taotleda lisalaenu kuni 50 880 Norra krooni aastas. Laenud (nii põhitoetus kui ka lisalaen) on õpingute ajal intressivabad Tagasi maksma tuleb hakata umbes 7 kuud pärast lõpetamist. Riiklik õppelaenufond võimaldab üliõpilastele tagasimaksmise skeeme, kus madala sissetuleku, töötuse, haiguse, lapsesünni ja hooldamise ajal saab tagasimakseid edasi lükata ja intressidest loobuda. Laenusumma kustutatakse täielikult või osaliselt töövõimetuse ja kõige põhjapoolsemas Norra osas töötamise korral.

Mobiilsus

Välismaale õppima suunduvatele Norra kodanikest üliõpilastele võimaldatakse põhitoetust samadel tingimustel kodumaal õppivate üliõpilastega. Lisaks on neil õigus saada kahe edasi-tagasi reisi (kodukoha ja õpingutekoha vahel) kompenseerimist, millest 70% on tagastamatu toetus ja 30% laen. Kui väljaspool Põhjamaid õppides peab maksma õppemaksu, on võimalik taotleda eraldi toetust selle katmiseks (53 240 Norra krooni), kusjuures väljavalitud eriti kõrge õppemaksuga institutsioonides õppiv tudeng võib saada lisatoetust 56 290 Norra krooni. Ja mitteinglisekeelsesse institutsiooni vastuvõetud üliõpilased võivad taotleda toetust keelekursuste jaoks.

Välismaalt Norrasse õppima tulevatel üliõpilastel on Norra kodanikega samad õigused juhul, kui neil on alaline elamisluba. Lisaks pakub Norra teatud regioonidest tulevatele üliõpilastele võimalust 100% tagastamatut toetust saada juhul, kui pärast õpinguid naastakse oma kodumaale.

Kaudsed toetused

• Soodusarstiabi

Taotlemise protseduur ja maksmine

Suurem osa taotlustest võetakse vastu riikliku õppelaenufondi kodulehel täidetava elektroonilise avalduse kaudu. Toetusi võib taotleda sügiseti ja kevaditi. Riiklikus õppelaenufondis oli 2004. aastal hõivatud 350 töötajat, neist 110 regionaalsetes kontorites. Administreerimiskulud ulatusid 271 miljoni Norra kroonini, sh tööjõukulud moodustasid 141 miljonit.

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal peaaegu 97% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 2,32% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 36,7% kõigist kõrghariduskulutustest.

OECD aruandes välja toodud toetussüsteemi tugevuste ja nõrkuste seas on positiivsena välja toodud, et süsteem lähtub üliõpilastest kui iseseisvatest indiviididest, kes ei pea lootma vanemate toetusele. Samuti on sealne rahaline toetus laenude ja toetuste näol üks heldemaid, olles piisavalt suur, et katta enamik elamiskuludest. Õpingute lõpetamist ja efektiivsust soodustab edasijõudmisest sõltuvalt kujuneb tagastamatu toetuse osa. Kiitust pälvis veel erainstitutsioonides õppivatele üliõpilastele loodud õigused toetuse saamiseks, mis on avalikes institutsioonides õppivatega võrdsed. Veel on neil võimalus lisalaenule õppemaksu tasumiseks. Selline süsteem avardab üliõpilaste valikuvabadust ja tagab erinevate institutsioonide arengu. Ka välismaal õppivatele üliõpilastele võimaldatakse toetust, see omakorda suurendab rahvusvahelisust.

• Probleemidena nähti, et õppelaenu tagasimaksmine ei toimu sissetulekupõhiselt, mistõttu väiksema sissetulekuga laenuvõtjad maksavad võrdselt suurema sissetuleku omajatega ja seetõttu võivad vaesematest ühiskonnakihtidest pärit noored laenuhirmu tõttu kõrghariduse omandamata jätta. Kindlustamata on ka üliõpilaste ostujõu vähenemise oht, sest rahaline toetus ei ole seotud tarbijahinnaindeksiga. Lisaks ei arvesta toetus regionaalseid erinevusi elamiskulutustes, nt Oslo üliõpilastel on suuri raskusi toetussummaga hakkamasaamisel. Tekkinud on ka võimalus, et ülikooli lõpetamata jätmisel tekkivad rahalised kohustused võivad soodustada üliõpilaste kergemat läbilaskmist õppejõudude poolt. Seega on oluline kvaliteedikontroll.

Osaliselt nähakse probleemide lahendusena sissetulekust sõltuvat laenu tagasimaksmise süsteemi, mis vähendaks kohustuste täitmata jätmise hulka ja hirmu laenu võtmise ja tagasimaksmise ees ka vähemkindlustatud elanikkonna seas.

Õppetoetused Rootsis

Avaliku sektori kõrghariduseinstitutsioonides puuduvad õppemaksud, kuid üliõpilased on kohustatud maksma registreerimisetasu üliõpilasliidule.

Toetussüsteemi eest vastutab Riiklik Õppetoetuste Keskus (Centrala studiestödsnämnden, CSN). Hiljuti on süsteemi reformitud eesmärgiga tõsta toetusesaaja iga ja toetuse suurust.

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest

• Osaliselt toetuse ja osaliselt laenuna antav põhitoetus
• Lapsetoetus
• Lisalaen

Õppetoetus

Toetust võib saada ülikoolis, kolledžis või mõnes muus keskharidusejärgses riigi akrediteeritud institutsioonis õppiv kuni 54-aastane õppur, kui ta õpib vähemalt 50% koormusega ja õpingud kestavad vähemalt kolm nädalat. Maksimaalne toetuse saamise periood on 240 nädalat, mis vastab ligikaudu kuuele õppeaastale.

Toetussumma suurus sõltub järgmisest:

• Õppekoormus – üliõpilane võib õppida kas täiskoormusega (100%) või osakoormusega (75% ja 50%). 2006. aastal oli täiskoormusega üliõpilase maksimaalne tagastamatu toetus 623 Rootsi krooni ja laenuna antav toetus 1194 krooni (kokku 1814) nädalas, teatud tingimustel (nt kutsekõrghariduses) võib suureneda toetuse osakaal 1453 kroonini ja laen väheneda 361 kroonini. Osakoormusega üliõpilaste maksimaalne toetus ja laen moodustavad vastavalt 75% või 50% täiskoormusega üliõpilasele ette nähtud toetusest.
• Üliõpilase sissetulek – eksisteerib määratud sissetulekupiir, mida ületava sissetuleku korral üliõpilase toetus ja laen vähenevad proportsionaalselt teenitavale sissetulekule. 2006. aastal oli 20 nädala sissetulekupiir täiskoormusega üliõpilastel 49 625 Rootsi krooni, 75% koormusega üliõpilastel 62 031 krooni ja 50% koormusega üliõpilastel 74 437 krooni. Samal ajal saadav maksimaalne toetuse/laenu summa oli vastavalt 36 280, 27 210 ja 18 140 krooni.

Muud toetused

• Lapsetoetus, mida makstakse kuni lapse 18. eluaastani. Toetuse suurus sõltub õppekoormusest ja laste arvust. Täiskoormusega üliõpilane saab ühe lapse eest toetust 119, 4 lapse eest 272 Rootsi krooni.

Õppelaen

Õppelaenu võtmise määr väheneb alates 45. eluaastast. Kuni 45. eluaastani saab laenu võtta kuni 240 nädala ulatuses, sealtmaalt 220 ja 54-aastaselt vaid 40 nädala ulatuses. Õpingute ajal arvatakse kord poolaastas 150 krooni laenu administreerimise eest laenust maha. Intressi hakatakse laenult arvestama alates esimesest tagasimaksest. Alates 25. eluaastast on võimalus täiendavatel tingimustel võtta lisalaenu 393 Rootsi krooni kuus, mida makstakse kuni 120 nädalat, et kergendada sissetuleku vähenemise üleminekut.

Laenu tagasimaksmist peab alustama kõige varem 6 kuud pärast viimase toetuse saamist. Õpingute ajal vähendatakse tagasimakstava summa suurust. Tagasimaksuperiood on kuni 25 aastat või vähem, kui laenuvõtja saab varem 60-aastaseks. Laenumaksete vähendamise ja maksepuhkuse võtmise korral kustutatakse laen hiljemalt laenuvõtja 68-aastaseks saamisel või haigestumise korral. Lisaks on võimalik võtta sihtotstarbelist lisalaenu õpingutega seotud kulude (nt õppevahendid, reisid, õppemaksud) tasumiseks. Laenuintressi laenu tagasimaksmisel otsustab igal aastal valitsus, 2003. aastal oli see 3,2% aastas. Laenuintressid ei ole maksuvabad.

Mobiilsus

Välismaal õppides toetab riik Rootsi kodanikke ja välismaalasi, kes on viimasest viiest aastast vähemalt kaks elanud Rootsis. Välismaal õppimise ajal saab toetust, kui õpingud toimuvad väljaspool Rootsit, kestavad vähemalt 13 nädalat ja vastavad Rootsi süsteemi nõuetele. Ka vahetusüliõpilastel on õigus toetusele, kui nende välismaal saadud ainepunktid on ülekantavad ja õpingud kestavad vähemalt 13 nädalat.

Lisaks on mitmeid lisalaenude taotlemise võimalusi. Nii on täiendavate kulude katmiseks õigus taotleda lisalaenu. Õppemaksude olemasolul on võimalus taotleda õppemaksulaenu kuni 1350 Rootsi krooni nädalas. Laenu saab võtta ka ühe edasi-tagasi sõidu jaoks kord poolaastas. Mainitud laenuvõtmise võimalused on avatud vaid õppuritele, kellel on õigus saada põhitoetust ja laenu.

Rootsi kodanikega samadel alustel võivad toetussüsteemist osa saada üliõpilased, kes on Euroopa Liitu või Majandusühendusse kuuluvate riikide kodanikud või nende sugulased ning lisaks töötavad Rootsis, nende sugulased töötavad Rootsis või on neil alaline elamisluba. Välismaalaste puhul hinnatakse kõigepealt vastavust eelnevalt kirjeldatud kriteeriumidele ja seejärel vastavust Rootsi õppuritele kehtestatud kriteeriumidele (koormus, sissetulek, institutsioon). Toetust eraldatakse korraga vaid üheks aastaks.

Kaudsed toetused

CSN-i kaardiga kaasneb ravikindlustus ja mitmed soodustused ühistranspordis ja teistes teenustes.

Taotlemise protseduur ja maksmine

Toetust võib taotleda igal hetkel kord aastas, kuid tagasiulatuvalt makstakse seda vaid neli nädalat hetkest, kui avaldus jõuab Riiklikku Õppetoetuste Keskusse (CSN). Kõik avaldusevormid on saadaval keskuse kodulehel. Keskus tegeleb info jagamise ja nõustamise, avalduste registreerimisega, toetuste ja laenude väljamaksmise ja tagasinõudmisega ning kaebuste läbivaatamisega. Üliõpilane on kohustatud oma andmete muutumisest (aadressi muutumine, koormus, sissetulekud) kohe keskust teavitama. Üliõpilase sissetulek arvutatakse poolaasta kohta. Üleliigne toetus ja laen (kui üliõpilane ei ole vastanud tingimustele) tuleb üliõpilasel tagasi maksta. Liigse toetussumma tagasimaksmisel nõutakse hiljem maksudest mahaarvatavat intressi (2007. aastal 6,97%).

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal üle 86% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 2,16% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 28,4% kõigist kõrghariduskulutustest.

Õppetoetused Taanis

Taanis on keskharidusejärgne haridus üle 18-aastastele taanlastele tasuta nii riiklikes kõrgkoolides kui ka enamikus erakõrgkoolides.

Toetussüsteem sai alguse 1950. aastatest. Praegune toetuste ja laenude süsteem loodi 1988. aastal, kui suurendati oluliselt rahalist toetust ja alustati nn vautšerisüsteemi. Õppetoetustesüsteemiga tegeleb riiklik õppetoetuste ja laenude amet (Styrelsen for Statens Uddannelsesstøtte) Taani Haridusministeeriumi juhtimisel, tehes koostööd teiste haridusinstitutsioonidega.

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest:

• õppetoetus,
• õppelaen.

Õppetoetus

Õppetoetusi võib saada alates 18. eluaastast üliõpilane, kes õpib Haridusministeeriumi poolt tunnustatud kõrgharidust andvates haridusasutuses. Toetusi makstakse kord kuus kogu aasta jooksul. Igal õppuril on õigus toetusele nii mitme kuu ulatuses, kui kaua kestavad tema õpingud nominaalajas ning lisaks 12 kuule. Kursust või õppekava vahetades on üliõpilasel kokku õigus 70 toetuskuule (vautšerile). Õppija võib ise valida, kas soovib toetust kasutada mitmel lühemalt või ühel pikemal kursusel. Kui õpingute nominaalaeg ületab 58 toetuskuud, pikeneb vastavalt ka maksimaalne toetusesaamise periood (59 + 12 kuud jne).

Toetusesumma suurus sõltub:

• Üliõpilase elukohast – 2007. aastal on omaette elava üliõpilase maksimaalne toetus 4852 Taani krooni kuus, vanematega koos elava üliõpilase toetus 2412 Taani krooni kuus.
• Üliõpilase sissetulekust – maksimaalset toetust vähendatakse, kui üliõpilase sissetulek ületab 2007. aastal 74 064 Taani krooni aastas. Üliõpilased, kelle sissetulekud ületavad lubatud summa sel aastal, kui nad saavad toetust, peavad tagasi maksma üleliigse toetuse koos trahviga (7%). Samas on neil võimalus toetust sel perioodil mitte taotleda ja lükata toetuse saamise aeg edasi või saada kahekordset toetust nt õppeperioodi lõpus.

Muud toetused

Mõningatel juhtudel, nt haiguse (puuete) ja lapsesünni korral on üliõpilasel võimalik taotleda kindlaksmääratud tingimustel lisatoetust. Lapse sündimisel tekib emadel õigus lisatoetusele 12 kuu ulatuses ja isadel 6 kuu ulatuses.

Õppelaen

Kõigile üliõpilastele on avatud õppelaenu võtmise võimalus, mis ulatub 2007. aastal 2483 Taani kroonini kuus. Õpingute ajal on õppelaenuintress 4%, kuid pärast õpingute lõpetamist see tõuseb umbes 1 protsendipunkti võrra. Laenu tagasimaksmist peab alustama hiljemalt aasta alates hariduse omandamise aasta lõpust ning tagasimakseperiood ei tohi ületada 15 aastat.

Mobiilsus

Üliõpilaste välismaal õppimist toetatakse juhul, kui õpingud ja nende tulemusena saadav kvalifikatsioon vastavad Taanis sätestatud tingimustele. Põhjamaades õppimisel on toetuse saamise periood võrdne Taanis õppimise perioodiga. Mujal õppimiseks on toetust võimalik saada neljaks aastaks (pikemate õpingute korral viimaseks neljaks aastaks). Ka on võimalik Taanis õppimiseks pakutavat toetust kasutada välismaal juhul, kui sealsed õpingud on osa Taani institutsiooni õppeprogrammist. Tavaliselt ei ole välismaalt tulnud õppuritel õigus õppetoetustele. Samas, erandeid tehakse põgenike ja nende sugulaste, piisavalt pika Taanis elamise ja töötamise perioodi puhul ja üldjuhul Euroopa Liidu kodanikele.

Kaudsed toetused

• Üliõpilased, kellel on õigust toetust saada, saavad soodustusi bussides ja rongides, sh ka Euroopasse ja tagasi.
• Odava elukoha pakkumine ühiselamute (ligi pool 50 000 kohast) ja tavaelamukohtade näol.

Taotlemise protseduur ja maksmine

Üliõpilane teeb avalduse toetuse saamiseks üks kord õpingute jooksul. Kui ta soovib toetuse saamise mingiks perioodiks peatada, teeb ta eraldi avalduse selle jaoks. Uude õppeprogrammi astudes on üliõpilane kohustatud uue toetuseavalduse tegema. Haridusasutused võtavad toetuse ja laenu taotlused vastu, kontrollivad neid ja üliõpilaste edasijõudmist ning saadavad avaldused edasi õppetoetuste ja laenude ametile. Lisaks pakuvad nad üliõpilastele nii üldist kui ka personaalset toetustealast nõustamist. Õppetoetuste ja Laenude Agentuur tegeleb nii avalduste registreerimise kui toetuste ja laenude välja maksmisega. Lisaks kuuluvad agentuuri tööülesannete alla haridusinstitutsioonide nõustamine ja informatsiooni jagamine, kaebuste ja apellatsioonidega tegelemine, eelarvete koostamine ja statistika kogumine ning parandusettepanekute tegemine.

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal ligikaudu 97% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 2,50% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 32,2% kõigist kõrghariduskulutustest. Laenu saavad pooled üliõpilastest. Iga aasta toetatakse toetuse ja laenu andmise näol üle 300 000 taanlase.

Õppetoetused Hollandis

Õppemaks on Hollandis riiklikult kehtestatud ning 2007/2008. õppeaastaks on selle määr 1538 eurot, üle 30-aastastele üliõpilastele on institutsioonidel endal õigus õppemaksu suurus määrata. Laenude ning toetustega jagamisega tegeleb Hollandis Informatie Beheer Groep (IB-Groep).

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest:

• Põhitoetus
• Lisatoetus
• Lastetoetus
• Õppelaen
• Õppemaksulaen

Õppetoetus

Toetust saavad kõik avalikes kõrgkoolides õppivad üliõpilased, kuid toetust on hakatud adnma ka erakõrgkoolide üliõpilastele. Toetust saavad enne 30-aastaseks saamist kõrgharidust omandama hakanud noored kuni 34-aastaseks saamiseni. Põhitoetust saadakse vaid nominaalperioodi jooksul, õpingute pikenemise korral saab kuni 3 aastat võtta veel laenu. Toetus eraldatakse esialgu laenuna, kuid see muutub toetuseks, kui üliõpilane omandab 10 aasta jooksul alates õppima asumisest kraadi. Juhul, kui üliõpilane katkestab õpingud enne teise semestri algust esimesel aastal, muutub sinnamaani saadud toetus/laen tagastamatuks toetuseks.

Toetussumma suurus oleneb:

• Üliõpilase elukohast – omaette elavate üliõpilaste põhitoetus on 252,73 ja koos vanematega elavate toetus 90,77 eurot kuus.
• Üliõpilase sissetulekust – mis võib 2007. aastal olla kuni 10 630 eurot aastas, ilma et sellega kaasneks toetussumma vähendamine.

Muud toetused

• Lisatoetus vähemkindlustatud perekondadest pärit üliõpilastele. 2007. aasta sügisest on vanematega koos elaval õppuril õigus lisatoetusele kuni 206 eurot ja omaette elaval kuni 225 eurot kuus. Sarnaselt põhitoetusega antakse seda toetust vaid nominaalõppeaja jooksul. Maksimaalset toetust saavad üliõpilased, kelle perekonna sissetulek aastas on vähem kui 28 198 eurot ja osalist toetust õppurid, kelle perekonna sissetulek jääb vahemikku 28 198 – 37 598 eurot. Alates 2002. aastast on see toetus esimese aasta üliõpilasele eraldatud alati tagastamatu toetusena. Lisatoetust saab ligikaudu 40% kõigist üliõpilastest.
• Lapsetoetus. Kui üliõpilasel on elukaaslane (abikaasa, registreeritud kooselu partner, samal aadressil elav elukaaslane, ka õde või vend, kui temaga elatakse vanematest erineval aadressil), kellega neil on alla 12-aastase lapse hooldusõigus, saab ta lisatoetust 529 eurot kuus juhul, kui partneri netopalk on vähem kui 619 eurot kuus ning ta elab Hollandis legaalselt. Kui üliõpilasel on ilma partnerita alla 18-aastase lapse hooldusõigus ja laps elab temaga koos, saab ta lisatoetust 423 eurot kuus.

Õppelaen

Õppelaene pakub riik, et vältida üliõpilaste suuri võlgu erapankade ees. IB-Groepilt 2007. aastal õppelaenu võttes on intress 3,7%. Maksimaalne laenatav summa kuus on 276 eurot (nominaalaega ületanud üliõpilasel 810 eurot) ja minimaalseks igakuiseks tagasimaksesummaks on 45,41 eurot. Laenu tingimused on küllalt sõbralikud. Pärast õpingute lõpetamist võib tagasimaksmisega oodata kuni kaks aastat, madala sissetuleku korral on võimalik võla tagasimaksmise peatamine ja kui pärast 15-aastast tagasimakseperioodi pole laenujääki täielikult suudetud tagasi maksta, siis see kustutatakse. Lisaks õppelaenule on 2007. aastast võimalik võtta eraldi laenu õppemaksu tasumiseks, mis on 128 eurot kuus. Ka selle laenu tagasimaksmisel saavad üliõpilased valida sissetulekust sõltuva tagasimakseskeemi.

Mobiilsus

Kui üliõpilane (sõltumata kodakondsusest) on elanud Hollandis kolmel aastal viimasest kuuest aastast, siis alates 1. septembrist 2007 on neil õigus Bologna protsessi kaasatud riikides õppides toetusele samadel alustel kodukõrgkoolides õppivate kaasmaalastega. Alates 2001. aastast saavad kõik Euroopa Liidust ja Euroopa majanduspiirkonnast pärit välisüliõpilased taotleda toetust, mis on võrdne vanematega koos elava üliõpilase minimaaltoetusega (1089 eurot, mis on 12 korda 90,77 eurot). Lisaks on välisüliõpilasel õigus saada õppemaksulaenu 128 eurot kuus (1538 eurot aastas). Euroopa Liidu üliõpilastele, kes töötavad Hollandis, on elanud seal 5 aastat või kui mittehollandlasest partner või vanemad töötavad Hollandis, kehtivad õppetoetused hollandi kodanikega samadel alustel. Sealhulgas on neil õigus tasuta transpordile.

Kaudsed toetused

Tasuta transpordikaart (OV-studentenkaart), mis kehtib ka siis, kui nominaalaeg on ületatud ja põhitoetust enam taotleda ei saa. Üliõpilane saab valida, kas soovib tasuta transporti nädala sees ja 40% soodustust nädalavahetuseti või tasuta transporti nädalavahetuseti ja soodsat transporti nädala sees.

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal üle 79% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 1,33% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 25,9% kõigist kõrghariduskulutustest.

OECD aruandes välja toodud toetussüsteemi tugevused ja nõrkused

Positiivsena tuuakse välja suur kulutusi üliõpilase kohta, kuid negatiivseks peetakse seda, et kulutuste suhe SKP-sse ei ole sarnaselt üliõpilase kohta tehtavate kulutustega eriti suur. Veel on negatiivsena ära märgitud kõrged õppemaksud vanematele õppijatele ja mittetoetatud kursustele, mis ei soodusta osavõttu. Kritiseeriti ka seda, et üliõpilased pigem töötavad laenuvõtmise asemel ja ebapiisavat infot erakoolide üliõpilaste kohta, mis oleks aga vajalik selgema toetuspoliitika kujundamiseks. Peamisteks soovitusteks on investeerida rohkem ja diferentseerida õppemakse.

Õppetoetused Maltal

Maltal on kolmanda taseme haridus tasuta ja kodanikud ei pea maksma ka registreerimistasusid. Praegu kehtiv süsteem koos õpilaskaardiga kehtib alates 2001. aastast.

Rahaline abi õppuritele koosneb järgmistest osadest

• Õppetoetus, mis jaguneb kaheks osaks (kord aastas makstav ja igakuine toetus)
• Eritoetus perekonna sissetuleku alusel
• Lisatoetus transpordikulude katmiseks
• Lisatoetus erivajadustega üliõpilastele
• Õppelaen

Õppetoetus

Toetusele on õigus täiskoormusega keskkoolijärgset haridust omandavatel Malta kuni 30-aastastel kodanikel. Perekonda ülevalpidaval õppuril on õigus toetusele ka üle 30-aastasena. Toetuse saamise periood on piiratud nominaalajaga ning seda jagatakse 10 kuul aastas.

Igakuiselt saadava toetuse põhimäär on 36 Malta liiri, kuid õppurile makstav toetus sõltub:

• Haridusasutusest – kolledžites õppijate toetussumma on ülikoolis õppijate summast väiksem. Ühekordne toetus on kolledžiõpilastele 100 Malta liiri (ligi 233 eurot), ülikoolis õppijatele 200 ning esimese aasta üliõpilastele 400 liiri.
• Erialast – teatud erialade (näiteks matemaatika, programmeerimise, bioloogia, keemia) üliõpilastele on nii ühekordne kui ka igakuine toetus suuremad, vastavalt 300 ja 63 liiri.

Muud toetused

• Eritoetus vähemkindlustatud perekonnast pärit üliõpilastele. Üliõpilastel on õigus lisatoetusele, kui nende perekonna aastane sissetulek jääb alla 4000 Malta liiri (2005. aastal oli keskmine netopalk inimese kohta 3820 liiri aastas). Nende toetus tõuseb 36 liirilt 108 liirini. Ka saavad eritoetusele kvalifitseerunud esimese õppeaasta alguses 200 asemel 300 liiri ühekordset toetust ning edaspidi iga õppeaasta alguses 200 liiri asemel 250 liiri.
• Lisatoetust 50 liiri kuus makstakse Malta suuruselt teiselt saarelt Gozolt pärit üliõpilastele (keda on umbes 600), et katta transpordiga tekkivaid lisakulutusi.
• Lisatoetus puuetega õppijatele 2006/2007. õppeaastast. 35 000 Malta liiri suurune toetusfond üliõpilastele, kelle vajaminevaid esemeid ei kata õppevahendite toetus. Otsused langetatakse konkreetse juhtumi põhjal, maksimaalseks toetuseks on 120 liiri.

Õppelaen

Riikliku tagatisega õppelaenu pakuvad kommertspangad. Õppelaenu saab võtta 5000 – 10 000 liiri tagasimakseperioodiga 10 aastat, kaugõppe üliõpilase minimaalne laenusumma on 4000 liiri. Laenu andmise otsustab laenutagajana Haridusministeerium, eelistades teatud erialade õpilasi. Laenuintress on ligi 5,75% aastas (olles viimastel aastatel tõusnud), kuid laenuvõtjatel on võimalik taotleda ka intressi subsideerimist, kusjuures täiskoormusega üliõpilastele võimaldatakse toetatud 1% intressiga laenu ja kaugõppe üliõpilastele 3% intressiga laenu.

Mobiilsus

Malta üliõpilased saavad samadel alustel toetust riikides, kellega Maltal on sõlmitud kahepoolsed lepingud. Ka kursustele/õpingutele, milles raames toetust võib taotleda, on seatud konkreetsed piiranguid.

Kaudsed toetused

• Terviseprobleemide ilmnemisel on üliõpilasel võimalik Haridusministeeriumilt taotleda meditsiinialaste kulude kompenseerimist.
• Õpilaskaart (kiipkaart), kuhu kantakse ühekordne toetus ja millega on üliõpilastele avatud soodustused mitmetes kauplustes, millele 2006/2007. õppeaastal lisatakse ka ühistranspordisoodustus.

Taotlemise protseduur ja maksmine

Toetussüsteemi otsustusorganiks on Õppetoetuste Komitee (Student Maintenance Grants Board, SMGB) kuhu kuuluvad kõigi oluliste osapoolte (õppurite, haridus- ja rahandusministeeriumi, tööandjate, ülikoolide) esindajad. Komitee ülesandeks on süsteemi väljakujundamine ja paranduste tegemine ning õpilaskaardi puhul allhangete läbiviimine. Süsteemi rakendusliku küljega tegeleb peamiselt Haridusministeeriumi õppetoetuste osakond, kes tegeleb nii taotluste vastuvõtmise, toetuste välja maksmise ning tagasi nõudmisega. Lisaks väljastab ministeerium õpilaskaarti. Haridusasutused saadavad iga kuu info üliõpilase edasijõudmise kohta ministeeriumi ja nõustavad õppureid toetuste küsimustes. Vanemate sissetulekust sõltuva lisatoetuse taotlemiseks on õppur kohustatud esitama vanemate palgakviitungid ja tuludeklaratsiooni iga 3 kuu tagant. Kui üliõpilane katkestab õpingud kolme kuu jooksul, tuleb saadud toetus tagasi maksta.

Statistika

Avaliku sektori kulutused moodustasid 2003. aastal üle 84% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest ja olid 2,83% SKP-st. Üliõpilaste toetused moodustasid 30,2% kõigist kõrgharidusele tehtud kulutustest. Kokku saab õppetoetusi umbes 14 000 õpilast. Eritoetusi saab korraga ligikaudu 400 kolledži- ja 300 ülikooliõpilast.

Üliõpilaste ettepanekud toetussüsteemi parandamiseks

• Toetussumma peaks suurenema proportsionaalselt õppe- ja elamiskulutustega. Muidu suundub järjest suurem hulk õpilastest õppimise kõrvalt tööle.
• Majanduslikes raskustes üliõpilase maksimaalne toetussumma peaks miinimumpalgaga vastavuses olema.

Toetussüsteem peaks laienema Maltal elamisloa alusel elavatele Euroopa Liidu õppuritele.

Vaata ka

• õppelaen